Grammatical Sūtra: स्वरितो वाऽनुदात्ते पदादौ svarito vā'nudātte padādau
Individual Word Components: svaritaḥ vā anudātte padādau Sūtra with anuvṛtti words: svaritaḥ vā anudātte padādau padasya (8.1.16 ), pūrvatra (8.2.1 ), asiddham (8.2.1 ), anudāttasya (8.2.4 ), ekādeśaḥ (8.2.5 ), udāttena (8.2.5 ) Type of Rule: vidhiPreceding adhikāra rule: 8.2.1 (1pūrvatra asiddham)
Description:
The single substitute of an unaccented vowel, standing at the beginning of a word, with an udâtta vowel, may optionally be svarita or udâtta. Source: Aṣṭādhyāyī 2.0
[The single replacement 5] of a padá-initial (padādaú) ánudātta [and the preceding udātta vowel 5] optionally (vā) becomes svaritá. Source: From Aṣṭādhyāyī of Pāṇini In Roman Transliteration translated by Sumitra M. Katre, Copyright © 1987. Courtesy of the University of Texas Press.
Source:Srisa Chandra Vasu's Aṣṭādhyāyī of Pāṇini Anuvṛtti: 8.2.4 , 8.2.5
Mahābhāṣya: With kind permission: Dr. George Cardona 1/14:svaritagrahaṇam śakyam akartum | 2/14:katham |3/14:anudātte parataḥ padādau vā udāttaḥ iti eva siddham | 4/14:kena idānīm svaritaḥ bhaviṣyati | 5/14:gāṅge anūpe iti | See More
1/14:svaritagrahaṇam śakyam akartum | 2/14:katham | 3/14:anudātte parataḥ padādau vā udāttaḥ iti eva siddham | 4/14:kena idānīm svaritaḥ bhaviṣyati | 5/14:gāṅge anūpe iti | 6/14:āntaryataḥ udāttānudāttayoḥ ekādeśaḥ svaritaḥ bhaviṣyati | 7/14:idam tarhi prayojanam tena varjyamānatā mā bhūt | 8/14:atha kriyamāṇe api svaritagrahaṇe yaḥ siddhaḥ svaritaḥ tena varjyamānatā kasmāt na bhavati | 9/14:kanyā anūpe iti | 10/14:bahiraṅgalakṣaṇatvāt | 11/14:asiddham bahiraṅgam antaraṅge iti evam na bhaviṣyati | 12/14:yathā eva tarhi kriyamāṇe svaritagrahaṇe yaḥ siddhaḥ svaritaḥ tena varjyamānatā na bhavati evam akriyamāṇe api na bhaviṣyati | 13/14:tasmāt na arthaḥ svaritagrahaṇena | 14/14:bahiraṅgalakṣaṇatvāt siddham
1/208:ekādeśasvaraḥ antaraṅgaḥ |* 2/208:ekādeśasvaraḥ antaraṅgaḥ siddhaḥ vaktavyaḥ | 3/208:kim prayojanam |4/208:ayavāyāvekādeśaśatṛsvaraikānanudāttasarvānudāttārtham | ay |* 5/208:vṛkṣe idam plakṣe idam | 6/208:udāttānudāttayoḥ ekādeśaḥ | 7/208:tasya ekādeśe udāttenodāttaḥ iti etat bhavati | 8/208:tasya siddhatvam vaktavyam āntaryataḥ udāttasya udāttaḥ ayādeśaḥ yathā syāt | 9/208:avādeśaḥ na asti | 10/208:āy | 11/208:kumāryai idam | 12/208:udāttānudāttayoḥ ekādeśaḥ | 13/208:tasya ekādeśe udāttenodāttaḥ iti etat bhavati | 14/208:tasya siddhatvam vaktavyam āntaryataḥ udāttasya udāttaḥ āyādeśaḥ yathā syāt | 15/208:na etat asti prayojanam | 16/208:ekādeśe kṛte udāttayaṇohalpūrvāt iti udāttatvam bhaviṣyati | 17/208:idam iha sampradhāryam | 18/208:udāttatvam kriyatām ekādeśaḥ iti kim atra kartavyam | 19/208:paratvāt udāttatvam | 20/208:nityaḥ ekādeśaḥ | 21/208:kṛte api udāttatve prāpnoti akṛte api prāpnoti | 22/208:ekādeśaḥ api anityaḥ | 23/208:anyathāsvarasya kṛte udāttatve prāpnoti anyathāsvarasya akṛte svarabhinnasya ca prāpnuvan vidhiḥ anityaḥ bhavati | 24/208:antaraṅgaḥ tarhi ekādeśaḥ | 25/208:kā antaraṅgatā | 26/208:varṇau āśritya ekādeśaḥ padasya udāttatvam | 27/208:evam tarhi idam iha sampradhāryam | 28/208:āṭ kriyatām udāttatvam iti kim atra kartavyam | 29/208:paratvāt āḍāgamaḥ | 30/208:nityam udāttatvam | 31/208:kṛte api āṭi prāpnoti akṛte api prāpnoti | 32/208:āṭ api nityaḥ | 33/208:kṛte api udāttatve prāpnoti akṛte api prāpnoti | 34/208:anityaḥ āṭ | 35/208:anyathāsvarasya kṛte udāttatve prāpnoti anyathāsvarasya akṛte svarabhinnasya ca prāpnuvan vidhiḥ anityaḥ bhavati | 36/208:udāttatvam api anityam | 37/208:anyasya kṛte āṭi prāpnoti anyasya akṛte prāpnoti śabdāntarasya ca prāpnuvan vidhiḥ anityaḥ bhavati | 38/208:ubhayoḥ anityayoḥ paratvāt āḍāgamaḥ āṭi kṛte antaraṅgaḥ ekādeśaḥ | 39/208:āv | 40/208:vṛkṣavidam | 41/208:udāttānudāttayoḥ ekādeśaḥ | 42/208:tasya ekādeśe udāttena udāttaḥ iti etat bhavati | 43/208:tasya siddhatvam vaktavyam āntaryataḥ udāttasya udāttaḥ āvādeśaḥ yathā syāt | 44/208:ekādeśasvara | 45/208:gāṅge anūpe iti | 46/208:udāttānudāttayoḥ ekādeśaḥ | 47/208:tasya ekādeśe udāttena udāttaḥ iti etat bhavati | 48/208:tasya siddhatvam vaktavyam svaritovānudāttepadādau iti etat yathā syāt | 49/208:śatṛsvara | 50/208:tudati nudati | 51/208:udāttānudāttayoḥ ekādeśaḥ | 52/208:tasya ekādeśe udāttena udāttaḥ iti etat bhavati | 53/208:tasya siddhatvam vaktavyam śatuḥ anumaḥ nadyajādiḥ antodāttāt iti eṣaḥ svaraḥ yathā syāt | 54/208:na etat asti prayojanam | 55/208:ācāryapravṛttiḥ jñāpayati siddhaḥ ekādeśasvaraḥ śatṛsvaraḥ iti yat ayam anumaḥ iti pratiṣedham śāsti | 56/208:katham kṛtvā jñāpakam | 57/208:na hi antareṇa udāttānudāttoḥ ekādeśam śatrantam sanumkam antodāttam asti | 58/208:nanu ca idam asti yantī vantī | 59/208:etat api nighāte kṛte na antareṇa udāttānudāttayoḥ ekādeśam śatrantam sanumkam antodāttam asti | 60/208:idam iha sampradhāryam | 61/208:nighātaḥ kriyatām ekādeśaḥ iti kim atra kartavyam | 62/208:paratvāt nighātaḥ | 63/208:nityaḥ ekādeśaḥ | 64/208:kṛte api nighāte prāpnoti akṛte api prāpnoti | 65/208:ekādeśaḥ api anityaḥ | 66/208:anyathāsvarasya kṛte nighāte prāpnoti anyathāsvarasya akṛte nighāte svarabhinnasya ca prāpnuvan vidhiḥ anityaḥ bhavati | 67/208:antaraṅgaḥ tarhi ekādeśaḥ | 68/208:kā antaraṅgatā | 69/208:varṇau āśritya ekādeśaḥ padasya nighātaḥ | 70/208:nighātaḥ api antaraṅgaḥ | 71/208:katham | 72/208:uktam etat padagrahaṇam parimāṇārtham iti | 73/208:ubhayoḥ antaraṅgayoḥ paratvāt nighātaḥ nighāte kṛte etat api na antareṇa udāttānudāttayoḥ ekādeśam antodāttam bhavati | 74/208:śatṛsvara | 75/208:ekānudātta | 76/208:tudanti likhanti| udāttānudāttayoḥ ekādeśaḥ | 77/208:tasya ekādeśe udāttena udāttaḥ iti etat bhavati | 78/208:tasya siddhatvam vaktavyam tena varjyamānatā yathā syāt | 79/208:sarvānudātta | 80/208:brāhmaṇāḥ tudanti | 81/208:brāhmaṇāḥ likhanti | 82/208:udāttānudāttayoḥ ekādeśaḥ | 83/208:tasya ekādeśe udāttenodāttaḥ iti etat bhavati | 84/208:tasya siddhatvam vaktavyam | 85/208:kim prayojanam | 86/208:tiṅatiṅaḥ iti nighātaḥ yathā syāt | 87/208:kim ucyate antaraṅgaḥ iti | 88/208:yaḥ hi bahiraṅgaḥ asiddhaḥ eva asau bhavati | 89/208:prapacatiti | 90/208:somasut pacatiti | 91/208:tat tarhi vaktavyam | 92/208:na vaktavyam | 93/208:sarvatra eva numpratiṣedhaḥ jñāpakaḥ siddhaḥ ekādeśasvaraḥ antaraṅgaḥ iti |94/208:saṃyogāntalopaḥ roḥ uttve harivaḥ medinam tvā | saṃyogāntalopaḥ roḥ uttve siddhaḥ vaktavyaḥ |* 95/208:kim prayojanam | 96/208:harivaḥ medinam tvā | 97/208:saṃyogāntalopasya asiddhatvāt haśi iti uttvam na prāpnoti |98/208:plutiḥ ca | plutiḥ ca uttve siddhā vaktavyā |* 99/208:susrota3 atra nu asi iti atra pluteḥ asiddhatvāt ataḥ ati iti uttvam prāpnoti | 100/208:aplutāt aplute iti etat na vaktavyam bhavati | 101/208:na etat asti prayojanam | 102/208:kriyate nyāse eva |103/208:sijlopaḥ ekādeśe | sijlopaḥ ekādeśe siddhaḥ vaktavyaḥ |* 104/208:alāvīt apāvīt | 105/208:sijlopasya asiddhatvāt savarṇadīrghatvam na prāpnoti | 106/208:yadi punaḥ iḍādeḥ sicaḥ lopaḥ ucyeta | 107/208:na evam śakyam | 108/208:iha hi mā hi lāvit mā hi pāvit yadi atra iṭ na syāt anudāttasya īṭaḥ śravaṇam prasajyeta | 109/208:iṭi punaḥ sati uktam etat arthavat tu citkaraṇasāmarthyāt hi iṭaḥ udāttatvam iti tatra ekādeśe udāttenodāttaḥ iti udāttatvam siddham bhavati |110/208:saṃyogādilopaḥ saṃyogāntalope | saṃyogādilopaḥ saṃyogāntasya lope siddhaḥ vaktavyaḥ |* 111/208:kāṣṭhataṭ kūṭataṭ | 112/208:saṃyogādilopasya asiddhatvāt saṃyogāntalopaḥ prāpnoti | 113/208:na eṣaḥ doṣaḥ | 114/208:ukam etat apavādaḥ vacanaprāmāṇyāt iti |115/208:niṣṭhādeśaḥ ṣatvasvarapratyayeḍvidhiṣu | niṣṭhādeśaḥ ṣatvasvarapratyayeḍvidhiṣu siddhaḥ vaktavyaḥ |* 116/208:vṛkṇaḥ vṛkṇavān | 117/208:niṣṭhādeśasya asiddhatvāt jhali iti ṣatvam prāpnoti | 118/208:svara | 119/208:kṣivaḥ | 120/208:niṣṭhādeśasya asiddhatvāt niṣṭhācadvyajanāt iti eṣaḥ svaraḥ na prāpnoti | 121/208:pratyaya | 122/208:kṣīveṇa tarati kṣīvikaḥ | 123/208:niṣṭhādeśasya asiddhatvāt dvyacaḥ ṭhan iti ṭhan na prāpnoti | 124/208:iḍvidhi | 125/208:niṣṭhādeśasya asiddhatvāt valādilakṣaṇaḥ iṭ prāpnoti | 126/208:nanu ca yaḥ pratyayavidhau siddhaḥ siddhaḥ asau iḍvidhau | 127/208:idam tarhi prayojanam | 128/208:olasjī lagnaḥ | 129/208:niṣṭhādeśaḥ siddhaḥ vaktavyaḥ neḍvaśikṛti iti iṭpratiṣedhaḥ yathā syāt | 130/208:īditkaraṇam na kartavyam bhavati | 131/208:etat api na asti prayojanam | 132/208:kriyate etat nyāse eva |133/208:vasvādiṣu datvam sau dīrghatve | vasvādiṣu datvam sau dīrghatve siddham vaktavyam |* 134/208:ukhāsrat | 135/208:parṇadhvat | 136/208:datvasya asiddhatvāt atvasantasya iti dīrghatvam prāpnoti | 137/208:adhātoḥ iti na vaktavyam bhavati | 138/208:na etat asti prayojanam | 139/208:kriyate nyāse eva |140/208:adasaḥ īttvotve svare bahiṣpadalakṣaṇe | adasaḥ īttvotve svare bahiṣpadalakṣaṇe siddhe vaktavye |* 141/208:amī atra | 142/208:amī āsate | 143/208:amū atra | 144/208:amū āsāte | 145/208:īttvotvayoḥ asiddhatvāt ecaḥ iti ayāvekādeśāḥ prāpnuvanti | 146/208:kim ucyate bahiṣpadalakṣaṇe iti | 147/208:yaḥ hi anyaḥ asiddhaḥ eva asau bhavati | 148/208:amuyā amuyoḥ iti |149/208:pragṛhyasañjñāyām ca | pragṛhyasañjñāyām ca siddhe vaktavye |* 150/208:amī atra | 151/208:amī āsate | 152/208:amū atra | 153/208:amū āsāte | 154/208:īttvotvayoḥ asiddhatvāt adasomāt iti pragṛhyasañjñā na prāpnoti | 155/208:kim artham idam ubhayam ucyate na pragṛhyasañjñāyām iti eva svare api bahiṣpadalakṣaṇe coditam syāt | 156/208:purastāt idam ācāryeṇa dṛṣṭam svare bahiṣpadalakṣaṇe iti tat paṭhitam | 157/208:tataḥ uttarakālam idam dṛṣṭam pragṛhyasañjñāyām ca iti tad api paṭhitam | 158/208:na ca idānīm ācāryāḥ sūtrāṇi kṛtvā nivartayanti |159/208:plutiḥ tugvidhau che | plutiḥ tugvidhau che siddhā vakavyā |* 160/208:agna3i cchattram | 161/208:paṭa3u cchattram | 162/208:pluteḥ asiddhatvāt checa iti tuk na prāpnoti | 163/208:kim ucyate che iti | 164/208:yaḥ hi anyaḥ asiddhaḥ eva asau bhavati |165/208:agnici3t somasu3t |ścutvam dhuṭtve | ścutvam dhuṭtve siddham vaktavyam |* 166/208:aṭ ścyotati | 167/208:paṭ scyotati | 168/208:ścutvasya asiddhatvāt ḍaḥsidhuṭ iti dhuṭ prasajyeta |169/208:abhyāsajaśtvacartvam ettvatukoḥ | abhyāsajaśtvacartvam ettvatukoḥ siddham vaktavyam |* 170/208:babhaṇatuḥ babhaṇuḥ | 171/208:abhyāsādeśasya asiddhatvāt ettvam prāpnoti | 172/208:ucicchiṣati | 173/208:abhyāsādeśasya asiddhatvāt checa iti tuk prāpnoti |174/208:dvirvacane parasavarṇatvam | dvirvacane parasavarṇatvam siddham vaktavyam |* 175/208:sayṃyantā savṃvatsaraḥ talṃ lokam yalṃ lokam iti parasavarṇasya asiddhatvāt yaraḥ iti dvirvacanam na prāpnoti |176/208:padādhikāraḥ cet latvaghatvanatvarutvaṣatvaṇatvānunāsikachatvāni | padādhikāraḥ cet latvaghatvanatvarutvaṣatvaṇatvānunāsikachatvāni siddhāni vaktavyāni |* 177/208:latva garaḥ garaḥ | 178/208:galaḥ galaḥ | 179/208:latva| ghatva | 180/208:drogdhā drogdhā | 181/208:droḍhā droḍhā | 182/208:ghatva | 183/208:natva| nunnaḥ nunnaḥ | 184/208:nuttaḥ nuttaḥ | 185/208:natva | 186/208:rutva | 187/208:abhinaḥ abhinaḥ | 188/208:abhinat abhinat | 189/208:rutva ṣatva | 190/208:mātuḥṣvasā mātuḥṣvasā | 191/208:mātuḥsvasā mātuḥsvasā pituḥṣvasā pituḥṣvasā | 192/208:pituḥsvasā pituḥsvasā | 193/208:ṣatva | 194/208:ṇatva | 195/208:māṣavāpāṇi māṣavāpāṇi | 196/208:māṣavāpāni māṣavāpāni | 197/208:ṇatva | 198/208:anunāsika | 199/208:nāṅnayanam nāṅnayanam | 200/208:vāgnayanam vāgnayanam | 201/208:anunāsika | 202/208:chatva | 203/208:vākchayanam vākchayanam | 204/208:vākśayanam vākśayanam | 205/208:ubhayathā ca ayam doṣaḥ yadi api sthāne dvirvacanam atha api dviḥprayogaḥ | 206/208:katham | 207/208:yadi tāvat sthāne dvirvacanam sampramugdhatvāt prakṛtipratyayasya latvādyabhāvaḥ | 208/208:atha dviḥprayogaḥ asiddhatvāt latvādīni nivarteran
Collapse Kielhorn/Abhyankar (III,389.7-15) Rohatak (V,364-365) * Kātyāyana's Vārttikas
Commentaries:
Kāśikāvṛttī1 : anudātte padādau udāttena saha ya ekādeśaḥ sa svarito vā bhavati udātto vā . su u See More
anudātte padādau udāttena saha ya ekādeśaḥ sa svarito vā bhavati udātto vā. su utthitaḥ
sūtthitaḥ, sūtthitaḥ. vi īkṣate vīkṣate, vīkṣate. vasukaḥ asi vasuko 'si, vasuko 'si.
sūtthitaḥ iti suśabdaḥ suḥ pūjāyām 1-4-94 iti karmapravacanīyaḥ, tasya
prāditvāt samāse sati avyayapūrvaprakṛtisvaratvena ādyudāttaḥ, śeṣam anudāttam
iti ca anudātte padādau ekādeśo bhavati. vīkṣate, vasuko 'si ityatra api tiṅṅatiṅaḥ
8-1-28 iti nighāte kṛte 'nudātte padādāvekādeśaḥ. svaritagrahaṇam
vispaṣṭārtham. udātte hi vikalpite tasminnasatyāntaryata eva svarito bhaviṣyati
iti. anudātte iti kim? devadatto 'tra. padādau iti kim? vṛkṣau. vṛkṣāḥ.
Kāśikāvṛttī2 : svarito vā 'nudātte padādau 8.2.6 anudātte padādau udāttena saha ya ekā de śa ḥ sa See More
svarito vā 'nudātte padādau 8.2.6 anudātte padādau udāttena saha ya ekādeśaḥ sa svarito vā bhavati udātto vā. su utthitaḥ sūtthitaḥ, sūtthitaḥ. vi īkṣate vīkṣate, vīkṣate. vasukaḥ asi vasuko 'si, vasuko 'si. sūtthitaḥ iti suśabdaḥ suḥ pūjāyām 1.4.93 iti karmapravacanīyaḥ, tasya prāditvāt samāse sati avyayapūrvaprakṛtisvaratvena ādyudāttaḥ, śeṣam anudāttam iti ca anudātte padādau ekādeśo bhavati. vīkṣate, vasuko 'si ityatra api tiṅṅatiṅaḥ 8.1.28 iti nighāte kṛte 'nudātte padādāvekādeśaḥ. svaritagrahaṇam vispaṣṭārtham. udātte hi vikalpite tasminnasatyāntaryata eva svarito bhaviṣyati iti. anudātte iti kim? devadatto 'tra. padādau iti kim? vṛkṣau. vṛkṣāḥ.
Nyāsa2 : svarito vā'nudātte padādau. , 8.2.6 "sūtthitaḥ" iti. "kug at ip rā da See More
svarito vā'nudātte padādau. , 8.2.6 "sūtthitaḥ" iti. "kugatiprādayaḥ" 2.2.18 iti samāsaḥ. "atra suśabdaḥ karmapravacanīyaḥ" iti. anena suśabdasya gatitvamapanayati. gatitve hi sati "gatirgatau" 8.1.70 iti nighātaḥ syāt(), tataścodāttenānudāttasyāyamekādeśo na syāt(). "prādisamāse" ityādi. suśabda ādyudāttaḥ. tatra hi prādisamāse kṛte "tatpuruṣe tulyārtha" 6.2.2 ityādinā pūrvapadaprakṛtisvaratvādādyūdāttatvaṃ bhavati. atastena prakṛtisvaratvena hetunāyamādeśaḥ, yato'kaḥ savarṇadīrghatvamanudātte padādau bhavati. suśabdasya hrādyudāttasya prakṛtisvaratve sati śeṣasyānudāttabhāvopapatteḥ. nanu "prādisamāse ["prādiprasaṅge" iti vātikapāṭhaḥ] karmapravacanīyānāṃ pratiṣedho vaktavyaḥ" (vā.96) ityuktam(), tatkathamiha prādisamāsaḥ? naiṣa doṣaḥ; tasya pratidhedhasyānityatvāt(). anityatvaṃ tu suśabdasya suṣāmādiṣu 8.3.98 prayogādvijñaiyam(). tasya hi tatra "upasargātsunoti" (8.3.65() ityādinaiva siddhe'nupasargārthaḥ pāṭhaḥ. anupasargatvaṃ ca soḥ "suḥ pūjāyām()" 1.4.93 iti karmapravacanīyatvāt(). atha vā svatibhyāmanye ye prādayastatrāyaṃ pratiṣedhaḥ. tathā hi tatra "svatī pūjāyām()" (kā.2.2.18) iti pūjāyāṃ svatiśabdayoḥ prātisamāsa uktaḥ pūjāyāṃ ca tayoḥ karmapravacanīyatvaṃ vivakṣitam().
"dīkṣate" iti. viśabdo niparātasvareṇādyudāttaḥ. atrāpi "tiṅaṅatiṅaḥ" 8.1.28 ti nighāte kṛta ekādeśa ityanudātte padādau bhavatīti sambandhanīyam(). "vasuko'si" iti. vasuśabdaḥ prātipadikasvareṇāntodāttaḥ, tataḥ supranyayāntatvāt? kasya hrasiśabde parataḥ "ato roraplutādapyute" 6.1.109 ityutvam(), tasya sthānivadbhāvena suptvādanudāttatvamam(), pūrveṇa saha "ādguṇaḥ" 6.1.84 sa ca pūrvasūtre 8.2.5 ṇāntodāttaḥ. "asi" iti. "tāyastyorlopaḥ" 7.4.50 iti sakāralope kṛte laṭi sipi rūpam(). atra "tiṅaṅatiṅaḥ" 8.1.28 iti nighātenākāro'nudāttaḥ, tasayākāreṇa saha "eṅaḥ padāntādati" 6.1.105 iti parapūrvatvam(). "svaritagrahaṇam()" ityādi. kathaṃ punarasati svaritagrahaṇe svarita ādeśo bhavati, punaḥ svaritagrahaṇaṃ vispaṣṭārtham(); na punaḥ pakṣe svaritavidhānārtham()? ityata āha--"udātte hi" ityādi. udātte hi vikalpite yasmin? pakṣe sa na bhavati tasminnudāttānudāttayorantaratamo yastenaiva bhavitavyam(), sa ca svarita eva. ato'ntareṇāpi svaritagrahaṇaṃ svarita eva bhaviṣyati.
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam 2.Source: Sanskrit Documents
Research Papers and Publications