Kāśikāvṛttī1:
cavargasya kavargādeśo bhavati jhali parataḥ, padānte ca. paktā. paktum. paktavy
See More
cavargasya kavargādeśo bhavati jhali parataḥ, padānte ca. paktā. paktum. paktavyam.
odanapak. vaktā. vaktum. vaktavyam. vāk. kruñcā ityatra siṅi iti vacanād
ñakārasya cakāre jhali kutvaṃ na bhavati, yujikruñcāṃ ca iti nipātanād vā. nakāropadho vā
dhāturayaṃ repharahitaśca kruñca kauṭilyālpībhāvayoḥ iti paṭhyate. nakāralope hi nikucitiḥ
iti dṛśyate. yujikruñcāṃ ca iti tasyaiva repho 'dhiko nakārasya lopābhāvaśca iti
nipātyate. tatra anusvārasya parasavarṇasya ca asiddhatvāt ñakāra eva na asti iti
kutvaṃ na bhaviṣyati.
Kāśikāvṛttī2:
coḥ kuḥ 8.2.30 cavargasya kavargādeśo bhavati jhali parataḥ, padānte ca. paktā.
See More
coḥ kuḥ 8.2.30 cavargasya kavargādeśo bhavati jhali parataḥ, padānte ca. paktā. paktum. paktavyam. odanapak. vaktā. vaktum. vaktavyam. vāk. kruñcā ityatra siṅi iti vacanād ñakārasya cakāre jhali kutvaṃ na bhavati, yujikruñcāṃ ca iti nipātanād vā. nakāropadho vā dhāturayaṃ repharahitaśca kruñca kauṭilyālpībhāvayoḥ iti paṭhyate. nakāralope hi nikucitiḥ iti dṛśyate. yujikruñcāṃ ca iti tasyaiva repho 'dhiko nakārasya lopābhāvaśca iti nipātyate. tatra anusvārasya parasavarṇasya ca asiddhatvāt ñakāra eva na asti iti kutvaṃ na bhaviṣyati.
Nyāsa2:
coḥ kuḥ. , 8.2.30 "jhali padānte ca" iti. "parataḥ" iti prat
See More
coḥ kuḥ. , 8.2.30 "jhali padānte ca" iti. "parataḥ" iti pratyekamabhisambadhyate. nanu ca pūrvasūtre cakāreṇa jhalanukṛṣṭa iti tasyehānuvṛttirayuktā? naitadasti; na hi tatra cakāreṇa jhalanukṛṣṭaḥ, kiṃ tarhi? svaritatvādevānuvatrtamānasyāntagrahaṇaṃ na bādhakamityatādaccakāreṇa vyākhyātam(). "vāk()" iti. vaceḥ "kvibvaci" (vā.288) ityādinā jvip(), dīrghaśca.
"kruñca" iti. iha kecit? "kuñca kauṭisyālpībhādayoḥ" (dhā.pā.186) iti sarephaṃ akāropadhaṃ dhātuṃ paṭhanti, "kuñca kauṭilyālpībhāvayoḥ" (dhā.pā.185) ityarekaṃ nakāropadhaṃ pare. tatra pūrvapāṭhaṃ gṛhītvā yaścodayet()--atha kruñcetyatra kasmān bhavatīti? taṃ pratyāha--"ṝñca" ityādi. anena "jhali saṅīti na vaktavyam()" iti yat? pūrvaṃ pratyākhyātaṃ tasyehārthatāṃ darśayati. "yujikruñcāñca" 3.2.59 iti nipātanādveti. "kruñcetyatra ñakārasya cakāre kutvaṃ na bhavatīti sambandhaḥ. "ñakāropadhasya [ñakāripadasya--kāṃudritapāṭhaḥ] sarephasya pāṭhamabhyupetya prāptau tasyāmevaṃ parihāradvayamuktam(). ipānīṃ kutvasya prāptireva nāsti; yasmānnāyaṃ ñakaropadhaḥ paṭha()te, kiṃ tarhi? nakāropadha iti darśayitumāha--"nakāropadho vā" ityādi. kiṃ punaḥ kāraṇaṃ nakāropadhaḥ paṭha()te? kiṃ tarhi? nakāropadha iti darśayitumāha--"nakāropadho vā" ityādi. kiṃ punaḥ kāraṇaṃ nakāropadhaḥ paṭha()te? ityāha--"nakāralope hi"["sakāralope hi"--prāṃu.pāṭhaḥ] ityādi. nikucita ityeṣa prayogo'styeva. dhātorniṣṭhāntasya "śnānnalopaḥ" 6.4.23 ityanuvatrtamāne-"aniditām()" 6.4.24 iti nalopādiha nakāralopasya darśanānnakāropadho'yaṃ paṭha()te; anyathā hreṣa prayogo nopapadyate. na hi ñakāralopasya kiñcillakṣaṇamasti. yadi tarhi kuñceti repharahito nakāropadhaḥ paṭha()te, evaṃ sati kruṅa, kruñcau, kruñcaḥ--iti na sidhyati; ṛtvigityādinā 3.2.59 sūtreṇa hi kvini kṛte "aniditām()" 6.4.24 iti nalope kuka, kucau, kucaḥ--ityevaṃ prāpnotītyata āha--"yujikruñcām()" ityādi. syādetat()--yadyapi nakāralopābhāvo nipātyate, tathāpi nakārasyānusvāre tasya yayi parasavarṇe (8.4.58) ñakāre syādeva kutvam()? ityata āha--"tatra" ityādi. gatārtham()॥
Laghusiddhāntakaumudī1:
cavargasya kavargaḥ syājjhali padānte ca. suyuk, suyug. suyujau. suyugbhyām..
k Sū #308
See More
cavargasya kavargaḥ syājjhali padānte ca. suyuk, suyug. suyujau. suyugbhyām..
khan. khañjau. khanbhyām..
Laghusiddhāntakaumudī2:
coḥ kuḥ 308, 8.2.30 cavargasya kavargaḥ syājjhali padānte ca. suyuk, suyug. suyu
See More
coḥ kuḥ 308, 8.2.30 cavargasya kavargaḥ syājjhali padānte ca. suyuk, suyug. suyujau. suyugbhyām॥ khan. khañjau. khanbhyām॥
Bālamanoramā1:
yukṣu. `asamāse' ityasya vyāvarttyaṃ suyujśabdaṃ kathayiṣyaṃstatra viśeṣamā
See More
yukṣu. `asamāse' ityasya vyāvarttyaṃ suyujśabdaṃ kathayiṣyaṃstatra viśeṣamāha–coḥ
kuḥ. `jhalo jhalī'tyato `jhalī'tyanuvartate. `padasye tyadhikṛtam. `skoḥ saṃyogādyoḥ'
ityato'nte ityanuvartate, tadāha-cavargasyeti. nanu `coḥ' ityatra ukārasya
upadeśā'bhāvādittvā'bhāvena udittvā'bhāvātkathamiha savarṇagrahaṇamiti cenna,
corityukārāntagrahaṇasāmathryādeva tatra ukārasya ittvābhyanujñānāt. anyathā `caḥ
kuḥ' ityeva brāūyāditi. kutvamiti. suyujśabde jakārasya kutvaṃ gakāraḥ,
ghoṣasaṃvāranādālpaprāṇasāmyādyathāsaṃkhyasūtrācceti bhāvaḥ. nanviha
`kvinpratyayasye'tyeva kutvaṃ kuto na syāt. yadyapi supūrvādyujeḥ
`satsūdiṣe'tyādinā kvipi upapadasamāse suyujśabdo na kvinnanto'yam.
nirupapadādyujeḥ kvinniti anupademevoktatvāt. tathāpi kvin pratyayo yasmāditi
bahuvrīhrāśrayaṇātsaṃprati kvibantatve'pi anenaiva kutvamityata āha–
kvinpratyayasyeti kutvasyāsiddhatvāditi. tathā cātra `coḥ ku'rityeva
nyāyyamiti bhāvaḥ. suyuksuyugiti. `vā'vasāne' iti catrvavikalpaḥ. nanu yugityapi
rūpamiṣṭaṃ kathaṃ sidhyet, kvini numa#i yuṅityevāpatteḥ. naca `ṛtvi'gityādisūtre
`yujerasamāse' iti sūtre ca yujīti ikārāveśiṣṭasyaiva nirdeśāt `yuja samādhau' iti
daivādikasya akārāntasyā'grahaṇāttataḥ `kvip ce'ti kvipi numabāve kutve yugiti
sidhyatīti vācyam, `ikśtipau dhātunirdeśe' iti ikpratyayāntatvasya ubhayatrāpi
saṃbhavena ubhābhyāṃ kvini numi yuṅityevāpatterityata āha–yujeriti. `yujerasamāse'
iti sūtre yujīti ṛtvigādisūtre yujīti ca dhātupāṭhe `yujiryoge' itīkāraviśiṣṭo
yaḥ paṭhitastasyaiva rephaśiraskatayā grahaṇaṃ, natvikā nirdeśaḥ, vyākhyānādityarthaḥ. tataḥ
kimityata āha–teneti. `khaji gativaiklavye' kvip, idittvānnum.
`naścāpadāntasye'tyanusvāraḥ, parasavarṇo ñakāraḥ. khañjśabdaḥ tasya
viśeṣamāhasaṃyogānteti. halṅyādinā sulope jakārasya saṃyogāntalopaḥ. tato
nimittāpāyādanusvāraparasavarṇayornivṛttiḥ. khanniti rūpamityarthaḥ. `aniditā'miti
nalopastu na, idittvāt. `rājṛ dīptau' ityasmātkvipi rājśabdaḥ. tasya
viśeṣamāha–vraśceti. halṅyādinā sulope `vraśce'ti ṣatvam. jaśtvena ḍakāraḥ.
`vā'vasāne' iti catrvavikalpaḥ. bhyāmādau `svādiṣu' iti padatvāt ṣatvaṃ jaśtvaṃ ca.
rāḍbhyāmityādi. `ṅaḥ si dhu'ḍiti vikalpaṃ matvāha–rāṭtsu, rāṭsviti. evaṃ
vibhrāḍiti. rājśabdavatṣatvādītyarthaḥ. `ṭu bhrājṛ dīptau'kvip. viśiṣṭa
bhrājate iti vibhrāṭ. devān yajatīti deveṭ. devān yajatīti vigrahe kvipi
yajāditvā'dvacisva'pīti saṃprasāraṇam. `adguṇaḥ'. vi\ufffdāsṛḍiti. `sṛja
visarge'kvipi `vraśce'ti ṣatvādi. nanu kvibante'pi devejśabde
vi\ufffdāsṛjśabdeca kvin pratyayo yasmāditi
bahuvrīhrāśrayaṇādṛtvikśabdavatkutvaṃ kuto na syādityata āha–iheti.
`sṛjidṛśo'riti sūtre kāmyacsūtre ca vi\ufffdāsṛjbhyāmiti upayaṭkāmyatīti ca
bhāṣyaprayogāt `kvinpratyasye'ti kutvaṃ netyarthaḥ. parimṛḍiti. `mṛjū śuddhau'
kvip. `kṅiti ce'ti niṣedhāt `mṛjervṛddhi'riti na bhavati. `vraśce'ti ṣatvam.
parimārṣṭīti parimṛṭ. atha vibhrāgiti auṇādikasūtrametat.
`kvibvacipracchī'tyādipūrvasūtrātkvibiti dīrgha iti cānuvartate. `padānta'
iti `ṣa' ityenenaiva saṃbadhyate, natu kvibdīrghābhyāmapi, vyākhyānāt. tadāha–
parāvupapade ityādinā. ṣatvaṃ ceti. `coḥ kuḥ' ityasyāpavāda iti bhāvaḥ.
vi\ufffdāsmin rājate ityarthe `satsūdviṣe'tyādinā kvipi upapadasamāse
vi\ufffdārājśabdāḥ.
Bālamanoramā2:
coḥ kuḥ , 8.2.30 yukṣu. "asamāse" ityasya vyāvarttyaṃ suyujśabdaṃ kath
See More
coḥ kuḥ , 8.2.30 yukṣu. "asamāse" ityasya vyāvarttyaṃ suyujśabdaṃ kathayiṣyaṃstatra viśeṣamāha--coḥ kuḥ. "jhalo jhalī"tyato "jhalī"tyanuvartate. "padasye tyadhikṛtam. "skoḥ saṃyogādyoḥ" ityato'nte ityanuvartate, tadāha-cavargasyeti. nanu "coḥ" ityatra ukārasya upadeśā'bhāvādittvā'bhāvena udittvā'bhāvātkathamiha savarṇagrahaṇamiti cenna, corityukārāntagrahaṇasāmathryādeva tatra ukārasya ittvābhyanujñānāt. anyathā "caḥ kuḥ" ityeva brāūyāditi. kutvamiti. suyujśabde jakārasya kutvaṃ gakāraḥ, ghoṣasaṃvāranādālpaprāṇasāmyādyathāsaṃkhyasūtrācceti bhāvaḥ. nanviha "kvinpratyayasye"tyeva kutvaṃ kuto na syāt. yadyapi supūrvādyujeḥ "satsūdiṣe"tyādinā kvipi upapadasamāse suyujśabdo na kvinnanto'yam. nirupapadādyujeḥ kvinniti anupademevoktatvāt. tathāpi kvin pratyayo yasmāditi bahuvrīhrāśrayaṇātsaṃprati kvibantatve'pi anenaiva kutvamityata āha--kvinpratyayasyeti kutvasyāsiddhatvāditi. tathā cātra "coḥ ku"rityeva nyāyyamiti bhāvaḥ. suyuksuyugiti. "vā'vasāne" iti catrvavikalpaḥ. nanu yugityapi rūpamiṣṭaṃ kathaṃ sidhyet, kvini numa#i yuṅityevāpatteḥ. naca "ṛtvi"gityādisūtre "yujerasamāse" iti sūtre ca yujīti ikārāveśiṣṭasyaiva nirdeśāt "yuja samādhau" iti daivādikasya akārāntasyā'grahaṇāttataḥ "kvip ce"ti kvipi numabāve kutve yugiti sidhyatīti vācyam, "ikśtipau dhātunirdeśe" iti ikpratyayāntatvasya ubhayatrāpi saṃbhavena ubhābhyāṃ kvini numi yuṅityevāpatterityata āha--yujeriti. "yujerasamāse" iti sūtre yujīti ṛtvigādisūtre yujīti ca dhātupāṭhe "yujiryoge" itīkāraviśiṣṭo yaḥ paṭhitastasyaiva rephaśiraskatayā grahaṇaṃ, natvikā nirdeśaḥ, vyākhyānādityarthaḥ. tataḥ kimityata āha--teneti. "khaji gativaiklavye" kvip, idittvānnum. "naścāpadāntasye"tyanusvāraḥ, parasavarṇo ñakāraḥ. khañjśabdaḥ tasya viśeṣamāhasaṃyogānteti. halṅyādinā sulope jakārasya saṃyogāntalopaḥ. tato nimittāpāyādanusvāraparasavarṇayornivṛttiḥ. khanniti rūpamityarthaḥ. "aniditā"miti nalopastu na, idittvāt. "rājṛ dīptau" ityasmātkvipi rājśabdaḥ. tasya viśeṣamāha--vraśceti. halṅyādinā sulope "vraśce"ti ṣatvam. jaśtvena ḍakāraḥ. "vā'vasāne" iti catrvavikalpaḥ. bhyāmādau "svādiṣu" iti padatvāt ṣatvaṃ jaśtvaṃ ca. rāḍbhyāmityādi. "ṅaḥ si dhu"ḍiti vikalpaṃ matvāha--rāṭtsu, rāṭsviti. evaṃ vibhrāḍiti. rājśabdavatṣatvādītyarthaḥ. "ṭu bhrājṛ dīptau"kvip. viśiṣṭa bhrājate iti vibhrāṭ. devān yajatīti deveṭ. devān yajatīti vigrahe kvipi yajāditvā"dvacisva"pīti saṃprasāraṇam. "adguṇaḥ". vi()āsṛḍiti. "sṛja visarge"kvipi "vraśce"ti ṣatvādi. nanu kvibante'pi devejśabde vi()āsṛjśabdeca kvin pratyayo yasmāditi bahuvrīhrāśrayaṇādṛtvikśabdavatkutvaṃ kuto na syādityata āha--iheti. "sṛjidṛśo"riti sūtre kāmyacsūtre ca vi()āsṛjbhyāmiti upayaṭkāmyatīti ca bhāṣyaprayogāt "kvinpratyasye"ti kutvaṃ netyarthaḥ. parimṛḍiti. "mṛjū śuddhau" kvip. "kṅiti ce"ti niṣedhāt "mṛjervṛddhi"riti na bhavati. "vraśce"ti ṣatvam. parimārṣṭīti parimṛṭ. atha vibhrāgiti auṇādikasūtrametat. "kvibvacipracchī"tyādipūrvasūtrātkvibiti dīrgha iti cānuvartate. "padānta" iti "ṣa" ityenenaiva saṃbadhyate, natu kvibdīrghābhyāmapi, vyākhyānāt. tadāha--parāvupapade ityādinā. ṣatvaṃ ceti. "coḥ kuḥ" ityasyāpavāda iti bhāvaḥ. vi()āsmin rājate ityarthe "satsūdviṣe"tyādinā kvipi upapadasamāse vi()ārājśabdāḥ.
Tattvabodhinī1:
suyugiti. suṣṭhu yunaktīti vigrahe`satsūdviṣe'ti kvip. teneha neti.
namnek Sū #338
See More
suyugiti. suṣṭhu yunaktīti vigrahe`satsūdviṣe'ti kvip. teneha neti.
namnekatyarthaḥ. kvinpratyayastu syādeva, `ṛtvi'gityādisūtre`yujī'ti ikā
nirdeśāt. khanniti. khañjatīni khan. `khaji gativaikalye'. evaṃ vibhrāḍiti. phaṇādirayam.
viśeṣe bhrājate ithi vibhrāṭ. devān yajatīti deveṭ. kvipi yajāditvātsaṃprasāraṇe
ādguṇaḥ. vi\ufffdāṃ sṛjatīti vi\ufffdāsṛṭ, kvibantaḥ. kvinpratyayo yasmāditi
bahuvrīhrāśraṇātkutvaṃ kasmānna bhavatītyaśaṅkyāha—neti klībe vakṣyata
iti.`rajjusṛṅbhyā'miti bhāṣyakāraprayogāt. yadvā `vra\ufffdāādisūtre
sṛjiyajyoḥ padānte ṣatvaṃ kutvāpavādaḥ'iti vakṣyata ityarthaḥ. parimārṣṭīti—
parimṛṭ. parau vrajeḥ. `kvibvacipracchiśriruāudruprujvāṃ dīrgho'saṃprasāraṇaṃ
ce'tyauṇādikātpūrvasūtrādiha kvibdīrghāvanuvartete, tadāha–
kvipsyāddīrghaśceti.
Tattvabodhinī2:
co kuḥ 338, 8.2.30 suyugiti. suṣṭhu yunaktīti vigrahe"satsūdviṣe"ti kv
See More
co kuḥ 338, 8.2.30 suyugiti. suṣṭhu yunaktīti vigrahe"satsūdviṣe"ti kvip. teneha neti. namnekatyarthaḥ. kvinpratyayastu syādeva, "ṛtvi"gityādisūtre"yujī"ti ikā nirdeśāt. khanniti. khañjatīni khan. "khaji gativaikalye". evaṃ vibhrāḍiti. phaṇādirayam. viśeṣe bhrājate ithi vibhrāṭ. devān yajatīti deveṭ. kvipi yajāditvātsaṃprasāraṇe ādguṇaḥ. vi()āṃ sṛjatīti vi()āsṛṭ, kvibantaḥ. kvinpratyayo yasmāditi bahuvrīhrāśraṇātkutvaṃ kasmānna bhavatītyaśaṅkyāha---neti klībe vakṣyata iti."rajjusṛṅbhyā"miti bhāṣyakāraprayogāt. yadvā "vra()āādisūtre sṛjiyajyoḥ padānte ṣatvaṃ kutvāpavādaḥ"iti vakṣyata ityarthaḥ. parimārṣṭīti---parimṛṭ. parau vrajeḥ. "kvibvacipracchiśriruāudruprujvāṃ dīrgho'saṃprasāraṇaṃ ce"tyauṇādikātpūrvasūtrādiha kvibdīrghāvanuvartete, tadāha--kvipsyāddīrghaśceti.
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam
2.Source: Sanskrit Documents