Grammatical Sūtra: कुत्सने च सुप्यगोत्रादौ kutsane ca supyagotrādau
Individual Word Components: kutsane ca supi agotrādau Sūtra with anuvṛtti words: kutsane ca supi agotrādau padasya (8.1.16 ), padāt (8.1.17 ), anudāttam (8.1.18 ), sarvam (8.1.18 ), apādādau (8.1.18 ), sagatiḥ (8.1.68 ), api (8.1.68 ), tiṅ (8.1.68 ) Type of Rule: vidhiPreceding adhikāra rule: 8.1.18 (1anudāttaṃ sarvam apādādau)
Description:
A finite verb, along with its preceding Gati, if any, becomes anudâtta, when a Noun, denoting the fault of the action, follows, with the exception of ((gotra)) &c. Source: Aṣṭādhyāyī 2.0
[A verbal padá, co-occurring or not with an item denoted by the t.t. gá-ti (1.4.60) 68 becomes all ánudātta 67 before 1.1.66 an expression ending in 1.1.72] a sUP triplet, excluding the group of words commencing with go-trá- (27) to denote reproach (kúts-ane). Source: From Aṣṭādhyāyī of Pāṇini In Roman Transliteration translated by Sumitra M. Katre, Copyright © 1987. Courtesy of the University of Texas Press.
Mahābhāṣya: With kind permission: Dr. George Cardona 1/13:supi kutsane kriyāyāḥ makāralopaḥ atiṅi iti ca uktārtham |* 2/13:kriyāyāḥ kutsane iti vaktavyam |3/13:kartuḥ kutsane mā bhūt | 4/13:pacati putiḥ | 5/13:pūtiḥ ca cānubandhaḥ |* See More
1/13:supi kutsane kriyāyāḥ makāralopaḥ atiṅi iti ca uktārtham |* 2/13:kriyāyāḥ kutsane iti vaktavyam | 3/13:kartuḥ kutsane mā bhūt | 4/13:pacati putiḥ |5/13:pūtiḥ ca cānubandhaḥ |* 6/13:pūtiḥ ca cānubandhaḥ draṣṭavyaḥ | 7/13:pacati pūti |8/13:vibhāṣitam ca api bahvartham | vibhāṣitam ca api bahvartham draṣṭavyam |* 9/13:pacanti puti | 10/13:pacanti puti |11/13:supi kutsane kriyāyāḥ makāralopaḥ atiṅi iti ca uktārtham |* 12/13:pūtiḥ ca cānubandhaḥ |13/13:vibhāṣitam ca api bahvartham |*
Collapse Kielhorn/Abhyankar (III,380.17-25) Rohatak (V,342-344) * Kātyāyana's Vārttikas
Commentaries:
Kāśikāvṛttī1 : padātiti nivṛttam. sagatirapi tiṅiti vartate. kutsane ca subante gotrādi va rj it e
See More
padātiti nivṛttam. sagatirapi tiṅiti vartate. kutsane ca subante gotrādivarjite
parataḥ sagatirapi tiṅagatirapi anudātto bhavati. pacati pūti. prapacati pūti. pacati mithyā.
prapacati mithyā. kutsane iti kim? pacati śobhanam. supi iti kim? pacati kliśnāti.
agotrādau iti kim? pacati gotram. pacati bruvam. pacati pravacanam. kriyākutsana iti
vaktavyam. kartuḥ kutsane mā bhūt, pacati pūtir devadattaḥ. prapacatipūtiḥ.
pūtiścānubandho bhavati iti vaktavyam. tena ayaṃ cakārānubandhakatvādantodātto bhavati.
vibhāṣitaṃ ca api bahvartham anudāttam bhavati iti vaktavyam. pacanti pūtiḥ, pacanti
pūtiḥ. prapacanti pūtiḥ, prapacanti pūtiḥ. supi kutsane kriyāyā malopa iṣṭo 'tiṅi
iti coktārtham. pūtiśca cānubandho vibhāṣitaṃ ca api bahvartham.
Kāśikāvṛttī2 : kutsane ca supyagotrādau 8.1.69 padātiti nivṛttam. sagatirapi tiṅiti va rt at e. k See More
kutsane ca supyagotrādau 8.1.69 padātiti nivṛttam. sagatirapi tiṅiti vartate. kutsane ca subante gotrādivarjite parataḥ sagatirapi tiṅagatirapi anudātto bhavati. pacati pūti. prapacati pūti. pacati mithyā. prapacati mithyā. kutsane iti kim? pacati śobhanam. supi iti kim? pacati kliśnāti. agotrādau iti kim? pacati gotram. pacati bruvam. pacati pravacanam. kriyākutsana iti vaktavyam. kartuḥ kutsane mā bhūt, pacati pūtir devadattaḥ. prapacatipūtiḥ. pūtiścānubandho bhavati iti vaktavyam. tena ayaṃ cakārānubandhakatvādantodātto bhavati. vibhāṣitaṃ ca api bahvartham anudāttam bhavati iti vaktavyam. pacanti pūtiḥ, pacanti pūtiḥ. prapacanti pūtiḥ, prapacanti pūtiḥ. supi kutsane kriyāyā malopa iṣṭo 'tiṅi iti coktārtham. pūtiśca cānubandho vibhāṣitaṃ ca api bahvartham.
Nyāsa2 : kutsane ca supyagotrādau. , 8.1.69 "pacati pūti" iti. patiśabd as ay a kr See More
kutsane ca supyagotrādau. , 8.1.69 "pacati pūti" iti. patiśabdasaya kriyādiviśeṣaṇatvāt? "svamornapuṃsakāt()" 7.1.23 iti vibhakterluk(). "pacati, kliśnāti" iti. "kliśū vibādhane" (dhā.pā.1522), kryāditvāt? śnā. atra kliśnātītyetat? kutsanaṃ bhavati, yo yasya bādhanaṃ karoti tena sa kutsyate. sambandho'pyanayostiṅantayorastyeva. yasmāt? pacati tasmāt? kliśnātīti. subantaṃ tu kliśnātītyetanna bhavati, asya na bhavati nighātaḥ.
"kriyākutsane" ityādi. tiṅante dvayamasti--sādhanam(), kriyā ca. tatra kriyāyāḥ kutsane'nudāttatvaṃ bhavatītyetadarthamidaṃ vyākhyeyam(), karttuḥ kutsane mā bhūdityevamarthaṃ ca. tatredaṃ vyākhyānam()--"cādilope vibhāṣā" vibhāṣā" 8.1.63 ityato vibhāṣāgrahaṇamanuvatrtate. vyavasthitavibhāṣā ca sā, tena kriyākutsana eva bhaviṣyati, na karttuḥ kutsana iti. nanu ca kriyāpradhānamākhyātam(), sādhanaṃ tu tatrāpradhānam(), tasya kriyāṅgatvāt(), atra prādhānyādeva patītyevamādinā viśeṣaṇena kriyāyā eva sambandho bhaviṣyati, na guṇabhūtasya kartuḥ, tatkimucyate kriyākutsanamiti? evaṃ manyate--yathaiva kṛdanteṣu dāruṇādhyāyakādiṣu kriyāyāḥ pradhānabhūtāyā api viśeṣaṇena sambandho bhavati, tathā'khyāteṣvaprādhānye'pi sādhanasya viśeṣaṇena sambandhena bhavitavyamiti.
"pūtiścānubandhaḥ" ityādi. pūtiśabdaścakārānubandho bhavatītyetadartharūpaṃ vyākhyeyamityarthaḥ. tatredaṃ vyākhyānam()--cakāro'tra krayate, sa cānuktasamuccayārthaḥ, tena pūtiścānubandho bhaviṣyatīti. nanu ca pūtiśabdasya prātipadikatvādapratiṣiddhamevāntodāttatvam(), kasmāt? sa cānubandhaḥ kriyate? na cāyaṃ ktinnantaḥ, pūtirayamiti puṃsā sāmānādhikaraṇyāt(). tahrranena cakārānubandhakaraṇenaivaitad()darśayati--yatra sagatestiṅo'nudāttatvaṃ tatra pūterantodāttatvam(), anyatrāyamādyudātta eva; tena kriyākutsane'ntodāttaḥ katrtavyaḥ, kutsana ādyudātta iti. "tenāyam()" ityātadinā cānubanadhakatvasya phalaṃ darśayati.
"vibhāṣitam()" ityādi. bahvartha yat? tiṅantaṃ tadvibhāṣā'nudāttaṃ bhavatītyetadartharūpaṃ vyākhyeyamityarthaḥ. vyākhyānaṃ tvihāpi vibhāṣāgrahaṇānuvṛtteḥ. tena vyavasthitavibhāṣātvaṃ caśritya katrtavyam().
"supi kutsane" ityādi. athamuktārthasaṃgrahaślokaḥ. tatrādyena pādena yaduktaṃ kriyākutsana iti varaktavyamiti tasya saṃgrahaḥ. "malopaḥ" ityādi. nāsmin? tiṅ? vidyata ityatiṅiti. sa punaḥ prastāvāt? [prastādān()--prā.kāṃudritapāṭhau] kāṣṭhādīnāṃ samāso vijñāyate. tatrātiṅi kāṣṭhādisamāse malopa iṣṭaḥ. etacca malopaścetyanenāyameva viṣaya ākhyāyata ityādinā tūktārtham(), tadanena samāsa caitadanudāttatvamityādinā yaduktaṃ tatasarvaṃ grahītum(). atha vā malopa ityanena malopaścetyetadvacanamupalakṣayati. asya coktārthamityanena sambandhaḥ. tadetaduktaṃ bhavati--malopaśceti yat? kāryaṃ vacanaṃ tanmalopaścetyanenaipityādinā pūrvamevoktaprayojanamiti. "atiṅi" iti. anudāttamityetadvaktavyamiti vṛttabhaṅgabhayānnoktam(). anuktamapi tasya ślokasya pūrvoktārthasaṃgrahārthatvāt? kāṣṭhādīnāma ca pūrvamanudāttasya coktatvādgamyata eva. atiṅīti cānena bahuvrīhiṇā samāsaḥ. tenaitaduktaṃ bhavati--kāṣṭhādīnāṃ samāse'nudāttatvaṃ bhavatīti. śeṣaṃ sugamam()॥
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam 2.Source: Sanskrit Documents
Research Papers and Publications