Kāśikāvṛttī1:
kṣasyajādau pratyaye lopo bhavati. adhukṣātām. adhukṣāthām. adhukṣi. aci iti kim
See More
kṣasyajādau pratyaye lopo bhavati. adhukṣātām. adhukṣāthām. adhukṣi. aci iti kim?
adhukṣat. adhukṣatām. kakāravataḥ upādānaṃ kim? iha mā bhūt, utsau. utsāḥ. vatsau.
vatsāḥ.
Kāśikāvṛttī2:
kṣasya aci 7.3.72 kṣasyajādau pratyaye lopo bhavati. adhukṣātām. adhukṣāthām. a
See More
kṣasya aci 7.3.72 kṣasyajādau pratyaye lopo bhavati. adhukṣātām. adhukṣāthām. adhukṣi. aci iti kim? adhukṣat. adhukṣatām. kakāravataḥ upādānaṃ kim? iha mā bhūt, utsau. utsāḥ. vatsau. vatsāḥ.
Nyāsa2:
ksasyāci. , 7.3.72 "adhukṣātām(), adhukṣāthām()" iti. duherluṅ(), cliḥ
See More
ksasyāci. , 7.3.72 "adhukṣātām(), adhukṣāthām()" iti. duherluṅ(), cliḥ, "svaritañitaḥ" 1.3.72 ityātmanepadam(), ātāmāthām(), "śāla igupadhādaniṭaḥ ksaḥ" 3.1.45 iti ksādeśaścleḥ, tasyānena "alo'ntyasya" 1.1.51 lopaḥ, "dāderghātorghaḥ" 8.2.32 iti hakārasya dhakāraḥ, "ekāco vaśo bhaṣ()" 8.2.37 ityādinā bhaṣ()--dhakāraḥ, "khari ca" 8.4.54 iti catrvam()--dhakārasya kakāraḥ "iṇkoḥ" 8.3.57 iti ṣatvam(). "adhikṣi" iti. uttamapuruṣaikavacanamiṭ(). "adhukṣat()" iti. tip(), "itaśca" 3.4.100 itīkāralopaḥ. "adhukṣatām()" iti. "tasthasthamipām()" 3.4.101 ityādinā tasastām(). kakārakta upādānam, iha mā bhūt()--haṃsau haṃsāḥ, ṣatsau, vatsā iti॥
Laghusiddhāntakaumudī1:
ajādau taṅi ksasya lopaḥ. adhukṣātām. adhukṣanta. adugdhāḥ, adhukṣathāḥ.
adhukṣ Sū #595
See More
ajādau taṅi ksasya lopaḥ. adhukṣātām. adhukṣanta. adugdhāḥ, adhukṣathāḥ.
adhukṣāthām. adhugdhvam, adhukṣadhvam. adhukṣi. aduhvahi, adhukṣāvahi.
adhukṣāmahi. adhokṣyata.. evaṃ diha upacaye.. 22.. liha āsvādane.. 23.. leḍhi. līḍhaḥ.
lihanti. lekṣi. līḍhe. lihāte. lihate. likṣe. lihāthe. līḍhve. lileha, lilihe.
leḍhāsi, leḍhāse. lekṣyati, lekṣyate. leḍhu. līḍhām. lihantu. līḍhi. lehāni.
līḍhām. aleṭ, aleḍ. alikṣat, alīḍha, alikṣata. alekṣyat, alekṣyata.. brūñ
vyaktāyāṃ vāci.. 24..
Laghusiddhāntakaumudī2:
ksasyāci 595, 7.3.72 ajādau taṅi ksasya lopaḥ. adhukṣātām. adhukṣanta. adugdhāḥ
See More
ksasyāci 595, 7.3.72 ajādau taṅi ksasya lopaḥ. adhukṣātām. adhukṣanta. adugdhāḥ, adhukṣathāḥ. adhukṣāthām. adhugdhvam, adhukṣadhvam. adhukṣi. aduhvahi, adhukṣāvahi. adhukṣāmahi. adhokṣyata॥ evaṃ diha upacaye॥ 22॥ liha āsvādane॥ 23॥ leḍhi. līḍhaḥ. lihanti. lekṣi. līḍhe. lihāte. lihate. likṣe. lihāthe. līḍhve. lileha, lilihe. leḍhāsi, leḍhāse. lekṣyati, lekṣyate. leḍhu. līḍhām. lihantu. līḍhi. lehāni. līḍhām. aleṭ, aleḍ. alikṣat, alīḍha, alikṣata. alekṣyat, alekṣyata॥ brūñ vyaktāyāṃ vāci॥ 24॥
Bālamanoramā1:
aghṛkṣa– ātāmiti sthite `āto ṅitaḥ' iti iyādeśe prāpte—ksasya.
acītya'syāṅ Sū #176
See More
aghṛkṣa– ātāmiti sthite `āto ṅitaḥ' iti iyādeśe prāpte—ksasya.
acītya'syāṅgākṣiptapratyayaviśeṣaṇatvāttadādividhiḥ. `ghorlopo leṭi ve' tyato
lopa ityanuvartate. tadāha– ajādāvityādinā. alo'ntyasyeti. antyasyā'kārasya
lopa iti bhāvaḥ. vastutastu `lugvā duhadihe'tyuttarasūtrādātmanepade ityapakṛṣya
tadviśeṣaṇatvādacīti cadādividhiḥ. tena dṛseḥ ksapratyaye `tādṛkṣā' ityādau nāyaṃ
lopaḥ. `ajādau taṅī'tyeva kvacitpāṭho dṛśyate. aghṛkṣātāmiti. aghṛkṣa– ātāmiti
sthite ksā'kārasya lope ataḥ paratvā'bhāvāt `āto ṅitaḥ' iti iy neti bhāvaḥ.
aghṛkṣanteti. jhasya ajāditvābhāvāttasminpare ksasya akāralopā'bhāvādataḥ paratvāt
`ātmanepadeṣvanataḥ' ityadādeśo na. kṛte tu jho'ntādeśe ksasyākāralopaḥ pararūpaṃ vā.
glaha ceti. glhadhāturapi grahaṇe vartata ityarthaḥ. adupadho'yam. ghuṣi kāntīti.
udupadho'yam. idittvānnum. `naśce'tyanusvāraḥ. yayparakatvā'bhāvānna parasavarṇaḥ.
tadāha–ghuṣata iti. sekṭo'yam. adupadhapakṣe tu ghaṣate. jaghaṣe. ūṣmāntā ātmanepadino
gatāḥ. athārhatyantāḥ parasmaipadina iti. `ūṣmāntā' iti śeṣaḥ. tatra tusa hyasetyataḥ
prāk ṣāntāḥ. ghuṣiriti.ir it. pratijñānamiti. `vedāḥ
pramāṇa'mityādyabhyupagama ityarthaḥ. tato'nyasminniti. viśabdanāt anyat-
- aviśabdanaṃ, tasminnityarthaḥ. irittvādaṅ veti. `irito vetyanene'ti śeṣaḥ.
aghuṣaditi. aṅo ṅittvānna laghūpadhaguṇaḥ. aghoṣīditi. aṅabhāvapakṣe laghūpadhaguṇe `iṭa īṭī'ti
sijlopaḥ. halantalakṣaṇavṛddheḥ `neṭī'ti niṣedhaḥ. akṣ?dhāturūdittvādveṭkaḥ.
Bālamanoramā2:
ksasyā'ci 176, 7.3.72 aghṛkṣa-- ātāmiti sthite "āto ṅitaḥ" iti iyādeśe
See More
ksasyā'ci 176, 7.3.72 aghṛkṣa-- ātāmiti sthite "āto ṅitaḥ" iti iyādeśe prāpte---ksasya. acītya'syāṅgākṣiptapratyayaviśeṣaṇatvāttadādividhiḥ. "ghorlopo leṭi ve" tyato lopa ityanuvartate. tadāha-- ajādāvityādinā. alo'ntyasyeti. antyasyā'kārasya lopa iti bhāvaḥ. vastutastu "lugvā duhadihe"tyuttarasūtrādātmanepade ityapakṛṣya tadviśeṣaṇatvādacīti cadādividhiḥ. tena dṛseḥ ksapratyaye "tādṛkṣā" ityādau nāyaṃ lopaḥ. "ajādau taṅī"tyeva kvacitpāṭho dṛśyate. aghṛkṣātāmiti. aghṛkṣa-- ātāmiti sthite ksā'kārasya lope ataḥ paratvā'bhāvāt "āto ṅitaḥ" iti iy neti bhāvaḥ. aghṛkṣanteti. jhasya ajāditvābhāvāttasminpare ksasya akāralopā'bhāvādataḥ paratvāt "ātmanepadeṣvanataḥ" ityadādeśo na. kṛte tu jho'ntādeśe ksasyākāralopaḥ pararūpaṃ vā. glaha ceti. glhadhāturapi grahaṇe vartata ityarthaḥ. adupadho'yam. ghuṣi kāntīti. udupadho'yam. idittvānnum. "naśce"tyanusvāraḥ. yayparakatvā'bhāvānna parasavarṇaḥ. tadāha--ghuṣata iti. sekṭo'yam. adupadhapakṣe tu ghaṣate. jaghaṣe. ūṣmāntā ātmanepadino gatāḥ. athārhatyantāḥ parasmaipadina iti. "ūṣmāntā" iti śeṣaḥ. tatra tusa hyasetyataḥ prāk ṣāntāḥ. ghuṣiriti.ir it. pratijñānamiti. "vedāḥ pramāṇa"mityādyabhyupagama ityarthaḥ. tato'nyasminniti. viśabdanāt anyat-- aviśabdanaṃ, tasminnityarthaḥ. irittvādaṅ veti. "irito vetyanene"ti śeṣaḥ. aghuṣaditi. aṅo ṅittvānna laghūpadhaguṇaḥ. aghoṣīditi. aṅabhāvapakṣe laghūpadhaguṇe "iṭa īṭī"ti sijlopaḥ. halantalakṣaṇavṛddheḥ "neṭī"ti niṣedhaḥ. akṣ()dhāturūdittvādveṭkaḥ.
Tattvabodhinī1:
ghuṣi kāntikaraṇe. luṅi aghuṃṣiṣṭa. aghuṃṣiṣātām. adupadhapāṭhe tu– aghaṣiṣṭa.
Sū #150
See More
ghuṣi kāntikaraṇe. luṅi aghuṃṣiṣṭa. aghuṃṣiṣātām. adupadhapāṭhe tu– aghaṣiṣṭa.
aghaṣiṣātām.
Tattvabodhinī2:
ksasyā'ci 150, 7.3.72 ghuṣi kāntikaraṇe. luṅi aghuṃṣiṣṭa. aghuṃṣiṣātām. adupadha
See More
ksasyā'ci 150, 7.3.72 ghuṣi kāntikaraṇe. luṅi aghuṃṣiṣṭa. aghuṃṣiṣātām. adupadhapāṭhe tu-- aghaṣiṣṭa. aghaṣiṣātām.
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam
2.Source: Sanskrit Documents