Kāśikāvṛttī1:
udāttopadeśasya māntasya anācameḥ
Kāśikāvṛttī2:
na udāttaupadeśasya māntasya anācameḥ 7.3.34 udāttopadeśasya māntasya anācameḥ
See More
na udāttaupadeśasya māntasya anācameḥ 7.3.34 udāttopadeśasya māntasya anācameḥ 7.3.34. udātopadeśasya māntasya aṅgasya ācamivarjitasya ciṇi kṛti ca ñṇiti yaduktaṃ tan na bhavati. kiṃ ca uktam? ata upadhāyāḥ 7.2.116 iti vṛddhiḥ. aśami. atami. adami. kṛti khalvapi śamakaḥ. tamakaḥ. damakaḥ. śamaḥ. tamaḥ. damaḥ. udāttopadeśasya iti kim? yāmakaḥ. rāmakaḥ. katham udyamoparamau? aḍa udyame, yama uparame iti nipātanādanugantavyau. upadeśagrahaṇam kim? śamī, damī, tamī ityatra yathā syāt, iha mā bhūt, yāmakaḥ, rāmakaḥ iti. māntasya iti kim? cārakaḥ. pāṭhakaḥ. anācameḥ iti kim? ācāmakaḥ. anācamikamivamīnām iti vaktavyam. ācāmaḥ. kāmaḥ. vāmaḥ. āmaḥ iti caurādikasya ṇici vṛddhau satyāṃ bhavati. tatra hi mittvaṃ na asti na anye mito 'hetau iti. sūryaviśrāmā bhūmiḥ ityevam ādikaṃ prayogamanyāyyam eva manyante. ciṇkṛtoḥ ityeva, śaśāma. tatāma.
Nyāsa2:
nodāttopadeśasya māntasyānācameḥ. , 7.3.34 "aśami, atami, adami" iti.
See More
nodāttopadeśasya māntasyānācameḥ. , 7.3.34 "aśami, atami, adami" iti. "śamu upaśame" (dhā.pā.1201), "tamu kāṅakṣāyām()" (dhā.pā.1202), "damu upaśame" (dhā.pā.1203), luṅādi pūrvavat(). "śamakaḥ" ityādau ṇvul(). "śamaḥ" ityādau ghañ(). "yāmakaḥ, rāmakaḥ" iti. "yama uparame" (dhā.pā.984), "ramu krīḍāyām()" (dhā.pā.856). anudāttopadeśāvetau.
atha kathamudyamoparamau? ityāha--"udyamoparamau" ityādi. "anugantaśyau" ityādi. sādhutveneti śeṣaḥ. nipātanādeto sādhutvena veditavyāvityarthaḥ.
"śamī, tamī, damītyatra yathā syāt()" iti. śamādibhyaḥ "śamityaṣṭābhyo dhinuṇ()" 3.2.141. asatyupadeśagrahaṇe'tra na syāt(); pratyayasvare kṛte dhātoranudāttatvāt(). upadeśagrahaṇe tu sati tenādyavasthā lakṣya iti yadyapyutatarakālamanudāttatvaṃ bhavati, tathāpi bhavatyeva pratiṣedhaḥ; upadeśāvasthāyāmudāttatvāt(). "iha" ityādi. yadyupadeśagraharṇa na kriyate, tato yāmakaḥ, rāmaka ityatrāpi syāt(); "liti" (6.1.193) iti pratyayāt? pūrvasyodāttatvavidhānāt(). upadeśagrahaṇe tu na bhavati; upadeśe'nudāttatvāt().
"anācamikamivamīnāmiti vaktavyam()" iti. "kamu kāntau" (dhā.pā.443), "ṭuvama udgirarṇe" (dhā.pā.849), "cama chamu, camu, jhamu adane" (dhā.pā.469,470,471,472) eṣāṃ trayāṇāṃ dhātunāṃ pratiṣedho na bhavatotyetadartharūpaṃ vyākhyeyamityarthaḥ. tatredaṃ vyākhyānam()--camestāvadanācameriti sūtra evopādānāt? pratiṣedho na bhavatīti. itarayostu "dhāmadevāṅ ḍa()ḍaḍa()au" 4.2.8, "dhanahiraṇyāt? kāme" 5.2.64 iti nipatanāditi. atha kathamāmaḥ? ityāha--"āma ti caurādikasya" ityādi. "ama roge" (dhā.pā.1720) ityasya caurādikasya ṇici vṛddhau, "erac()" 3.3.56 ityaci kṛte-āma iti. na hi ṇicyapi vṛddheḥ pratiṣedho bhavati; tasyāciṇkṛttvāt(). akṛttvaṃ tu pūrvavadveditavyam(). nanu "janījṛ()ṣksasurañjo'mantāśca" (dhā.pā.817 anantaram? ga.sū.) iti mitsaṃjñāyāṃ satyām? "mitāṃ hyasvaḥ" (6.4.92) ityaneneha ṇau bhavitavyam()? ityata āha--"atra hi bhittvaṃ nāsti" iti. kathaṃ nāsti? ityāha--"nānye" ityādi. yastu bhvādiḥ "ama gatyādiṣu" (dhā.pā.465) paṭha()te, ama ityevaṃ tasya bhavitavyam(). atha kathaṃ viśrāma iti, na cāyamasādhuriti śakyate vaktum(), yataḥ "sūryaviśrāmā bhūmiḥ" iti prayogo da#ṛśyate? ityāha--"evamādikaṃ prayogam()" ityādi॥
Bālamanoramā1:
nodāttopadeśasya. `mṛjervṛddhi'rityato vṛddhiriti, `ata upadhāyāḥ' it Sū #588
See More
nodāttopadeśasya. `mṛjervṛddhi'rityato vṛddhiriti, `ata upadhāyāḥ' ityata
upadhāyā iti, `aco ñṇitī'tyato ñṇitīti, `āto yuk' ityatataściṇṇakṛtoriti
cānuvartate. tatra ṇitīti kṛtaeva viśeṣaṇaṃ, na tu ciṇaḥ, avyabhicārāt. tadāha– upadhāyā
ityādinā. anudāttopadeśāḥ - saṅgṛhītāḥ. tato'nyaḥ sarvo'pi dhāturudāttopadeśaḥ.
āṅpūrvaścamirācamiḥ, tadvarjasyetyarthaḥ. aśami adamīti. śamadhātordamadhātośca luṅi
ciṇi `ata upadhāyāḥ' iti vṛddhirna. agāmīti. gameranudāttopadeśatvāditi bhāvaḥ.
avādīti. vadadhāturna mānta iti bhāvaḥ. ācāmīti. `anācame'rityukteriha
nopadhāvṛddhiniṣedhaḥ. anācamikamivamīnāmiti. ācāmikamivamivarjānāmityarthaḥ. evaṃ ca
kamivamyorapi na niṣedha iti phalitam. nanu karmerṇiṅantatvātkevalasya tasya ciṇādau
prayoga eva nāstītyata āha– ciṇyāyādaya iti. ṇiṅaṇicorapyevamiti.
ṇiṅantāṇṇijantādvā kameściṇi ṇilope sati pūrvavadrūpaṃ śiṣyate ityarthaḥ. nanu
`janivadhyośce'ti vadherupadhāvṛddhiniṣedho vyarthaḥ, vadhādeśasyā'dantatayā allopasya
sthānivattvādeva avadhītyādau upadhāvṛddhyabhāvasiddherityāśaṅkya vadhardhātvantaraṃ
halantameva `janivadhyośce'tyatra gṛhrata ityabha#ipretya āha— vadha hiṃsāyāṃ halanta
iti.
Bālamanoramā2:
nodāttopadeśasya māntasyā'nācameḥ 588, 7.3.34 nodāttopadeśasya. "mṛjervṛddh
See More
nodāttopadeśasya māntasyā'nācameḥ 588, 7.3.34 nodāttopadeśasya. "mṛjervṛddhi"rityato vṛddhiriti, "ata upadhāyāḥ" ityata upadhāyā iti, "aco ñṇitī"tyato ñṇitīti, "āto yuk" ityatataściṇṇakṛtoriti cānuvartate. tatra ṇitīti kṛtaeva viśeṣaṇaṃ, na tu ciṇaḥ, avyabhicārāt. tadāha-- upadhāyā ityādinā. anudāttopadeśāḥ - saṅgṛhītāḥ. tato'nyaḥ sarvo'pi dhāturudāttopadeśaḥ. āṅpūrvaścamirācamiḥ, tadvarjasyetyarthaḥ. aśami adamīti. śamadhātordamadhātośca luṅi ciṇi "ata upadhāyāḥ" iti vṛddhirna. agāmīti. gameranudāttopadeśatvāditi bhāvaḥ. avādīti. vadadhāturna mānta iti bhāvaḥ. ācāmīti. "anācame"rityukteriha nopadhāvṛddhiniṣedhaḥ. anācamikamivamīnāmiti. ācāmikamivamivarjānāmityarthaḥ. evaṃ ca kamivamyorapi na niṣedha iti phalitam. nanu karmerṇiṅantatvātkevalasya tasya ciṇādau prayoga eva nāstītyata āha-- ciṇyāyādaya iti. ṇiṅaṇicorapyevamiti. ṇiṅantāṇṇijantādvā kameściṇi ṇilope sati pūrvavadrūpaṃ śiṣyate ityarthaḥ. nanu "janivadhyośce"ti vadherupadhāvṛddhiniṣedho vyarthaḥ, vadhādeśasyā'dantatayā allopasya sthānivattvādeva avadhītyādau upadhāvṛddhyabhāvasiddherityāśaṅkya vadhardhātvantaraṃ halantameva "janivadhyośce"tyatra gṛhrata ityabha#ipretya āha--- vadha hiṃsāyāṃ halanta iti.
Tattvabodhinī1:
nodāttopadeśasya. ñiti kṛti–śamaḥ. damaḥ. ghañ. ṇiti kṛti śamakaḥ. damakaḥ. ṇvu Sū #484
See More
nodāttopadeśasya. ñiti kṛti–śamaḥ. damaḥ. ghañ. ṇiti kṛti śamakaḥ. damakaḥ. ṇvul.
upadeśaiti kim ?. śamī.damī. iha ghinuṇi kṛte vajryamānasvareṇa
udāttatvā'bhāvānniṣedho na syāt. kathaṃ tarhi `hareryadakrāmi padaikakena khamiti
śrīharṣaprayoga iticet. atrāhuḥ– nivṛttapreṣaṇāddhātoḥ prākṛte'rthe ṇici
tataściṇ bodhyaḥ. tathā ca ṇico'kṛttvādvṛddherna niṣedhaḥ. `mitā'miti hyasvastu na
bhavati, `vā cittavirāge' ityato vetyanuvatrya vyavasthitavibhāṣāśrayaṇāditi
ghaṭādāvuktatvāt. kiṃ ca hyasve jāte'pi na kṣatiḥ, `ciṇṇamulo'riti
dīrghavikalpanāditi. kathamaḍa udyame yama uparame iti prayogaḥ ?.
saṃjñāpūrvakavidheranityavādvṛraddhyabhāva iti jñem. athavā udyamoparamaśabdau ghañarthe
kavidhānādbodhyau. ṇiṅūṇicorapyevamiti. ṇiṅantāṇṇijantādvā kamaściṇi `ṇeraniṭī'ti
ṇilope sati rūpaṃ tulyamiti bhāvaḥ.
Tattvabodhinī2:
nodāttopadeśasya māntasyā'nācameḥ 484, 7.3.34 nodāttopadeśasya. ñiti kṛti--śamaḥ
See More
nodāttopadeśasya māntasyā'nācameḥ 484, 7.3.34 nodāttopadeśasya. ñiti kṛti--śamaḥ. damaḥ. ghañ. ṇiti kṛti śamakaḥ. damakaḥ. ṇvul. upadeśaiti kim?. śamī.damī. iha ghinuṇi kṛte vajryamānasvareṇa udāttatvā'bhāvānniṣedho na syāt. kathaṃ tarhi "hareryadakrāmi padaikakena khamiti śrīharṣaprayoga iticet. atrāhuḥ-- nivṛttapreṣaṇāddhātoḥ prākṛte'rthe ṇici tataściṇ bodhyaḥ. tathā ca ṇico'kṛttvādvṛddherna niṣedhaḥ. "mitā"miti hyasvastu na bhavati, "vā cittavirāge" ityato vetyanuvatrya vyavasthitavibhāṣāśrayaṇāditi ghaṭādāvuktatvāt. kiṃ ca hyasve jāte'pi na kṣatiḥ, "ciṇṇamulo"riti dīrghavikalpanāditi. kathamaḍa udyame yama uparame iti prayogaḥ?. saṃjñāpūrvakavidheranityavādvṛraddhyabhāva iti jñem. athavā udyamoparamaśabdau ghañarthe kavidhānādbodhyau. ṇiṅūṇicorapyevamiti. ṇiṅantāṇṇijantādvā kamaściṇi "ṇeraniṭī"ti ṇilope sati rūpaṃ tulyamiti bhāvaḥ.
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam
2.Source: Sanskrit Documents