Kāśikāvṛttī1:
parimāṇāntasya aṅgasya saṅkhyāyāḥ paraṃ yaduttarapadaṃ tasya acāmāderacaḥ vṛddhi
See More
parimāṇāntasya aṅgasya saṅkhyāyāḥ paraṃ yaduttarapadaṃ tasya acāmāderacaḥ vṛddhir bhavati
taddhite ñiti, ṇiti, kiti ca parataḥ, saṃjñāyāṃ viṣaye śāṇe ca uttarapade na bhavati. dvau
kuḍavau prayojanam asya dvikauḍavikaḥ. dvābhyāṃ suvarṇābhyāṃ krītaṃ dvisauvarṇikam.
vibhāṣā kārṣāpaṇasahasrābhyāṃ 5-1-29 ityatra suvarṇaśatamānayorupasaṅkhyānam iti
luko vikalpaḥ. dvābhyāṃ niṣkābhyāṃ krītam dvitripūrvān niṣkāt 5-1-30
dvinaiṣkikam. asaṃjñāśāṇayo iti kim? pāñcalohitikam. pāñcakalāpikam. pañca
lohityaḥ parimāṇamasya, pañca kalāpāḥ parimāṇamasya iti vihṛhya tadasya pariṃāṇam
5-1-57 iti yogavibhāgāt pratyayaḥ, taddhitāntaścāyaṃ samudāyaḥ saṃjñā. dvābhyāṃ
śāṇābhyāṃ krītam dvai śāṇam. traiśāṇam. śāṇād vā 5-1-35, dvitripūrvādaṇ
ca 5-1-36 ityaṇ pratyayaḥ. asaṃjñāśāṇakulijānām iti kecit paṭhanti. dve
kulije prayojanamasya dvaikulijikaḥ.
Kāśikāvṛttī2:
parimāṇāntasya asaṃjñāśāṇayoḥ 7.3.17 parimāṇāntasya aṅgasya saṅkhyāyāḥ paraṃ ya
See More
parimāṇāntasya asaṃjñāśāṇayoḥ 7.3.17 parimāṇāntasya aṅgasya saṅkhyāyāḥ paraṃ yaduttarapadaṃ tasya acāmāderacaḥ vṛddhir bhavati taddhite ñiti, ṇiti, kiti ca parataḥ, saṃjñāyāṃ viṣaye śāṇe ca uttarapade na bhavati. dvau kuḍavau prayojanam asya dvikauḍavikaḥ. dvābhyāṃ suvarṇābhyāṃ krītaṃ dvisauvarṇikam. vibhāṣā kārṣāpaṇasahasrābhyāṃ 5.1.29 ityatra suvarṇaśatamānayorupasaṅkhyānam iti luko vikalpaḥ. dvābhyāṃ niṣkābhyāṃ krītam dvitripūrvān niṣkāt 5.1.30 dvinaiṣkikam. asaṃjñāśāṇayo iti kim? pāñcalohitikam. pāñcakalāpikam. pañca lohityaḥ parimāṇamasya, pañca kalāpāḥ parimāṇamasya iti vihṛhya tadasya pariṃāṇam 5.1.56 iti yogavibhāgāt pratyayaḥ, taddhitāntaścāyaṃ samudāyaḥ saṃjñā. dvābhyāṃ śāṇābhyāṃ krītam dvai śāṇam. traiśāṇam. śāṇād vā 5.1.35, dvitripūrvādaṇ ca 5.1.35 ityaṇ pratyayaḥ. asaṃjñāśāṇakulijānām iti kecit paṭhanti. dve kulije prayojanamasya dvaikulijikaḥ.
Nyāsa2:
paramāṇāntasyāsaṃjñāśāṇayoḥ. , 7.3.17 saṃjñāyāḥ paratvaṃ na sambhavatītyataḥ saṃ
See More
paramāṇāntasyāsaṃjñāśāṇayoḥ. , 7.3.17 saṃjñāyāḥ paratvaṃ na sambhavatītyataḥ saṃjñāśāṇayoriti viṣayasaptamīṃ darśayannāha--"saṃjñāyāṃ viṣaye" ityādi. "śāṇe cottarapade" iti. viṣaya ityapekṣate. yadyapyuttarapadasya[yadyuttarapadasya--mudrita pāṭhaḥ] śāṇasya paratvamupapadyate, tathāpi durghaṭamekasyāḥ saptamyā viṣayasaptamītvam(), parasaptamītavañceti. tena śāṇaśabdamapyuttarapadaṃ prati viṣayasaptamyeṣā yuktā. "dvikauḍavikam()" iti. "prāgvateṣṭhaña" 5.1.18. anārhīyatvācca pratyayasya "adhyarthapūrvadvigoḥ" 5.1.28 iti lugna bhavati. "dvisauvarṇikaḥ" [dvisauvaraṇikam--kāśikā] iti. sa eva pratyayaḥ. kathaṃ punaratra vṛddhiḥ, yāvatā parimāṇāntasyetyucyate, suvarṇañca gurutvamānādunmānam(), na parimāṇamiti? naiva doṣaḥ; ācāryapravṛttijrñāyati--"gurutvaparimāṇamapīha paricchedahetutvāt? pūrimāṇaṃ gṛhrate" iti; yadayam? "asaṃjñāśāṇayoḥ" iti śāṇapratiṣedhamāramate. atha "adhyardhapūrva" (5.1.28) iti lukkasmānna bhavati? ityāha--"vibhāvā" ityādi. "dvinaiṣkikam()" iti. "asamāse niṣkādibhyaḥ" (5.120) iti ṭhak().
"pāñcalohitikaḥ" [pāñcalohitikam()--kāśikā] iti. tasminneva ṭhaki kṛte "bhasyāḍhe taddhite" (vā.731) iti puṃvadbhāvena "varṇādanudāttāt(), topadhāt? to taḥ" 4.1.39 ityanena vihitayorṅībnakārayornivṛtti.
"dvaikulijikam()" [dvaikulijikaḥ--kāśikā] iti. prāgvatīyaṣṭhañca॥
Bālamanoramā1:
parimāṇāntasyā. ādivṛddhiprakaraṇe uttarapadasyetyadhikāre idaṃ sūtram.
śeṣapūr Sū #1661
See More
parimāṇāntasyā. ādivṛddhiprakaraṇe uttarapadasyetyadhikāre idaṃ sūtram.
śeṣapūraṇena tadvyācaṣṭe–uttarapadavṛddhiḥ syāditi. uttarapadasya āderaco vṛddhi
syādityarthaḥ. ñidādāviti. ñiti ṇiti kiti cetyarthaḥ. paramanaiṣkika iti. paramaniṣkeṇa
krīta ityarthaḥ. samāsatvāṭṭhagabhāve autsargikaṣṭhañ. svare viśeṣaḥ. nanu niṣkādibhya
eva ṭhako vidhānāttadantāt samāsāṭṭhako'prasakterasamāsagrahaṇaṃ vyartham. na ca
prātipadikagrahaṇasyāpañcamādhyāyasamāpteradhikṛtatvātprātipadikaviśeṣaṇatayā tadantavidhau
samāsādapi ṭhakaḥ prasaktirastīti vācyam, `grahaṇavatā prātipadikena
tadantavidhirnāstī'ti niṣedhāt. niṣkādīnāṃ ca viśiṣya gṛhītatvena
grahaṇavattvādityata āha–asamāsagrahamamiti. sugavyamiti. su=śobhanā gauḥ-sugauḥ, `na
pūjanā'diti niṣedhāt `gorataddhitalukī'ti na ṭac. `ugavādibhyaḥ' iti gośabdāntādyat.
yavāpūpyamiti. `vibhāṣahavirapūpādibhyaḥ' ityapūpāntatvādyat.
nanvasamāsagrahaṇāḍjñāpakāditi ūdhrvamiti tadantavidhiḥ kiṃ na syāt. tataśca
`paramapārāyaṇaṃ vartayatī'tyatrāpi `pārāyaṇaturāyaṇacāndrāyaṇaṃ vartayatī'ti ṭhañ
syādityata āha–ita ūdhrvaṃ tviti. vārtikamidam. nanvevamapi dviśūrpaśabdāntādapi
`śūrpādañanyatarasyā'mityañ syādityata āda–taccā'lukīti. ita ūdhrvaṃ
saṃkhyāpūrvapadānāṃ tadantagrahaṇamiti yaduktaṃ tattaddhitaluki sati na bhavatītyarthaḥ. idamapi
vārtikameva. dviśūrpamiti. taddhitārtha' iti dvigurayam. taddhitaprakṛtibhūtaḥ śabdo
na lugantaḥ. ataḥ saṅkhyāpūrvapadācchūrpāntādasmāt `śūrpādañanyatarasyā'miti
prāptasya añaṣṭhaño vā `adhyardhe'ti luk. dviśūrpaśabdo lugantaḥ. tataśca tasmāt
krīte'rthe `śūrpādañi'ti na bhavati, luki sati tadantagrahaṇā'bhāvādityarthaḥ.
dviśaurpikamiti. `tena krīta'miti ṭhañi
`parimāṇāntasyā'saṃjñāśāṇayo'rityanuttarapadavṛddhiḥ. asya ṭhaño luktu na bhavati, tasya
dvigunimittatvā'bhāvāt.
Bālamanoramā2:
parimāṇāntasyā'saṃjñāśāṇayoḥ 1661, 7.3.17 parimāṇāntasyā. ādivṛddhiprakaraṇe utt
See More
parimāṇāntasyā'saṃjñāśāṇayoḥ 1661, 7.3.17 parimāṇāntasyā. ādivṛddhiprakaraṇe uttarapadasyetyadhikāre idaṃ sūtram. śeṣapūraṇena tadvyācaṣṭe--uttarapadavṛddhiḥ syāditi. uttarapadasya āderaco vṛddhi syādityarthaḥ. ñidādāviti. ñiti ṇiti kiti cetyarthaḥ. paramanaiṣkika iti. paramaniṣkeṇa krīta ityarthaḥ. samāsatvāṭṭhagabhāve autsargikaṣṭhañ. svare viśeṣaḥ. nanu niṣkādibhya eva ṭhako vidhānāttadantāt samāsāṭṭhako'prasakterasamāsagrahaṇaṃ vyartham. na ca prātipadikagrahaṇasyāpañcamādhyāyasamāpteradhikṛtatvātprātipadikaviśeṣaṇatayā tadantavidhau samāsādapi ṭhakaḥ prasaktirastīti vācyam, "grahaṇavatā prātipadikena tadantavidhirnāstī"ti niṣedhāt. niṣkādīnāṃ ca viśiṣya gṛhītatvena grahaṇavattvādityata āha--asamāsagrahamamiti. sugavyamiti. su=śobhanā gauḥ-sugauḥ, "na pūjanā"diti niṣedhāt "gorataddhitalukī"ti na ṭac. "ugavādibhyaḥ" iti gośabdāntādyat. yavāpūpyamiti. "vibhāṣahavirapūpādibhyaḥ" ityapūpāntatvādyat. nanvasamāsagrahaṇāḍjñāpakāditi ūdhrvamiti tadantavidhiḥ kiṃ na syāt. tataśca "paramapārāyaṇaṃ vartayatī"tyatrāpi "pārāyaṇaturāyaṇacāndrāyaṇaṃ vartayatī"ti ṭhañ syādityata āha--ita ūdhrvaṃ tviti. vārtikamidam. nanvevamapi dviśūrpaśabdāntādapi "śūrpādañanyatarasyā"mityañ syādityata āda--taccā'lukīti. ita ūdhrvaṃ saṃkhyāpūrvapadānāṃ tadantagrahaṇamiti yaduktaṃ tattaddhitaluki sati na bhavatītyarthaḥ. idamapi vārtikameva. dviśūrpamiti. taddhitārtha" iti dvigurayam. taddhitaprakṛtibhūtaḥ śabdo na lugantaḥ. ataḥ saṅkhyāpūrvapadācchūrpāntādasmāt "śūrpādañanyatarasyā"miti prāptasya añaṣṭhaño vā "adhyardhe"ti luk. dviśūrpaśabdo lugantaḥ. tataśca tasmāt krīte'rthe "śūrpādañi"ti na bhavati, luki sati tadantagrahaṇā'bhāvādityarthaḥ. dviśaurpikamiti. "tena krīta"miti ṭhañi "parimāṇāntasyā'saṃjñāśāṇayo"rityanuttarapadavṛddhiḥ. asya ṭhaño luktu na bhavati, tasya dvigunimittatvā'bhāvāt.
Tattvabodhinī1:
parimā. atha kimartham `asamāse 'ityacyate , prātipadika grahaṇe
tadangrah Sū #1283
See More
parimā. atha kimartham `asamāse 'ityacyate , prātipadika grahaṇe
tadangrahaṇā'bhāvādeveṣṭasiddherata āha—asamāsagadrahaṇamiti. sugavyamiti. `ugavādibhyo
yat'. yavāpūpyamiti. vibhāṣā havirapūpādibhyaḥ'iti yat. annavikāratvādeva siddhe
`apūpādīnāṃ pratipadapāṭhasāmathryāttadantavidhirnetinyāsagranthastūpakṣyaḥ,
vṛttyādigranthavirodhāditi bhāvaḥ. ataeva tatsūtre `apūpādīnāṃ keṣāṃcitpāṭhaḥ
prapañcārthaḥ'ityavocām. ita ūdhrvamiti. jñāpakena tadantavidhau labdhe'pi
viśeṣavyavasthārthamidam. saṅkhyāpūrvapadānāmiti kim?. iha mā bhūt. paramapārāyaṇaṃ
vartayati.
dviśūrpamiti. taddhitārthe dviguramṣa. eṣā hi prakṛtirlugantā na bhavatīti
saṅkhyāpūrvapadādapyasmāt `śūrpādañanyatarasyā'miti prāptasyā'ñaṣṭhaño vā
`adhyardhapūrve'ti luk. dviśaurpikamiti. `parimāṇāntasye'tyuttarapadavṛddhiḥ. ṭhaño
dviguṃ prati nimittatvā'bhāvāllugabhāvaḥ. yadyapi `adhyardhe'ti sūtre dvigoḥ
parasyārhīyasya lugityeva mūle vyākhyāsyate tathāpi dvigornimittasyeti
vyākhyeyameva. anyathā atraiva ṭhaño luksyāt. etacca `adhyardhe'ti sūtre
sphuṭīkariṣyate. taparaḥ kimiti. dīrghākārasya vṛddhau kṛtāyāmapi rūpe viśeṣo nāstīti
praśnaḥ niṣedho na syāditi. tathā ca vṛddhiniṣedā'bhāvāya taparakaraṇamāvaśyakamiti bhāvaḥ. idaṃ
ca puṃvadbhāvaniṣedhā'bhāvāpādanaṃ pūrvapadasya vṛddyabhāvapakṣe kriyate. yadā tu
pūrvapadasya pākṣikī vṛddhi kriyate, tadā phalopadhāyavṛddhinimittaṃ taddhita
ityuttarapadā'kārasya vṛddhiniṣedhe'pi syādeva puṃvadbhāvaniṣedha iti bodhyam.
Tattvabodhinī2:
parimāṇāntasyā'saṃjñāśāṇayoḥ 1283, 7.3.17 parimā. atha kimartham "asamāse &
See More
parimāṇāntasyā'saṃjñāśāṇayoḥ 1283, 7.3.17 parimā. atha kimartham "asamāse "ityacyate , prātipadika grahaṇe tadangrahaṇā'bhāvādeveṣṭasiddherata āha---asamāsagadrahaṇamiti. sugavyamiti. "ugavādibhyo yat". yavāpūpyamiti. vibhāṣā havirapūpādibhyaḥ"iti yat. annavikāratvādeva siddhe "apūpādīnāṃ pratipadapāṭhasāmathryāttadantavidhirnetinyāsagranthastūpakṣyaḥ, vṛttyādigranthavirodhāditi bhāvaḥ. ataeva tatsūtre "apūpādīnāṃ keṣāṃcitpāṭhaḥ prapañcārthaḥ"ityavocām. ita ūdhrvamiti. jñāpakena tadantavidhau labdhe'pi viśeṣavyavasthārthamidam. saṅkhyāpūrvapadānāmiti kim(). iha mā bhūt. paramapārāyaṇaṃ vartayati.saṅkhyāpūrvapadānāṃ tadantagrahaṇaṃ prāgvateriṣyate taccā'luki. dviśūrpamiti. taddhitārthe dviguramṣa. eṣā hi prakṛtirlugantā na bhavatīti saṅkhyāpūrvapadādapyasmāt "śūrpādañanyatarasyā"miti prāptasyā'ñaṣṭhaño vā "adhyardhapūrve"ti luk. dviśaurpikamiti. "parimāṇāntasye"tyuttarapadavṛddhiḥ. ṭhaño dviguṃ prati nimittatvā'bhāvāllugabhāvaḥ. yadyapi "adhyardhe"ti sūtre dvigoḥ parasyārhīyasya lugityeva mūle vyākhyāsyate tathāpi dvigornimittasyeti vyākhyeyameva. anyathā atraiva ṭhaño luksyāt. etacca "adhyardhe"ti sūtre sphuṭīkariṣyate. taparaḥ kimiti. dīrghākārasya vṛddhau kṛtāyāmapi rūpe viśeṣo nāstīti praśnaḥ niṣedho na syāditi. tathā ca vṛddhiniṣedā'bhāvāya taparakaraṇamāvaśyakamiti bhāvaḥ. idaṃ ca puṃvadbhāvaniṣedhā'bhāvāpādanaṃ pūrvapadasya vṛddyabhāvapakṣe kriyate. yadā tu pūrvapadasya pākṣikī vṛddhi kriyate, tadā phalopadhāyavṛddhinimittaṃ taddhita ityuttarapadā'kārasya vṛddhiniṣedhe'pi syādeva puṃvadbhāvaniṣedha iti bodhyam.
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam
2.Source: Sanskrit Documents