Kāśikāvṛttī1:
rephalakārau yāvataḥ antau samīpau tadantasya aṅgasya ata eva sthāne vṛddhiḥ bha
See More
rephalakārau yāvataḥ antau samīpau tadantasya aṅgasya ata eva sthāne vṛddhiḥ bhavati. kṣara
akṣārīt. tsara atsārīt. jvala ajvālīt. hmala ahmālīt. ato halāder laghoḥ
7-2-7 iti vikalpasya ayam apavādaḥ. ataḥ iti kim? nyakhorīt. nyamīlīt.
lrāntasya iti kim? mā bhavānaṭīt. mā bhavānaśīt. antagrahaṇaṃ kim? avabhrīt.
aśvallīt. atra yau rephalakārau aṅgasya antau na tāvataḥ samīpau.
Kāśikāvṛttī2:
ato lrāntasya 7.2.2 rephalakārau yāvataḥ antau samīpau tadantasya aṅgasya ata e
See More
ato lrāntasya 7.2.2 rephalakārau yāvataḥ antau samīpau tadantasya aṅgasya ata eva sthāne vṛddhiḥ bhavati. kṣara akṣārīt. tsara atsārīt. jvala ajvālīt. hmala ahmālīt. ato halāder laghoḥ 7.2.7 iti vikalpasya ayam apavādaḥ. ataḥ iti kim? nyakhorīt. nyamīlīt. lrāntasya iti kim? mā bhavānaṭīt. mā bhavānaśīt. antagrahaṇaṃ kim? avabhrīt. aśvallīt. atra yau rephalakārau aṅgasya antau na tāvataḥ samīpau.
Nyāsa2:
ato lrāntasya. , 7.2.2 antaśabdo'yamastyavayavavacanaḥ, yathā vastrāntaḥ, vasanā
See More
ato lrāntasya. , 7.2.2 antaśabdo'yamastyavayavavacanaḥ, yathā vastrāntaḥ, vasanānta iti. asti ca samīpavācī, yathā--udakāntaṃ priyaṃ prothamanuvrajediti. udakasamopamityarthaḥ. atrāvayavavācino'ntaśabdasya grahaṇe ihāntagrahaṇamanarthakaṃ syāt()? tasya hrupādanasyaitat? prayojanam()--rephalakārāntasya yathā syāditi. etacca "yena vidhistadantasya" 1.1.71 ityanenaiva sidhyati. tasmāt? samīpavācina eva grahaṇamiti matvā''ha--"rephalakāro yāvato'ntau= samīpī" iti. yadi tarhi lrāvantau yasaya samīpāvata ityanena nirdiśyate vṛddhibhāg? na nirdiṣṭaḥ syāt(). evañca "alo'ntyasya" 1.1.51 ityantyasya syāt(); akārasamīpabhūtasya lrāntasyāntyasya vṛddhibhāja iko'bhāvādityata āha--"ata eva sthāne" iti. evaṃ manyate--akārasya śrutatvādakārasyaiva sthāne vṛddhirvijñāyata iti. "akṣārīt()" ityādi. "kṣara sañcalane" (dhā.pā.851), "tsara chadmagatau" (dhā.pā.554), "jvala dīptau" (dhā.pā.804), "hvala hrala calane" (dhā.pā.805,806) ityeteṣāṃ rūpāṇi. "ato halāderlaghorityasya vikalpasyāyamapavādaḥ" iti. etena niyamārthatāmasya yogasya darśayati.
"nyakhorīt(), nyamīlīt()" ityādi. "khura chedane" (vā.yāṃ.1342), "mīla śmīla smīla śmīla nimeṣaṇe" (dhā.pā.517-520). "mā bhavānaṭīt(), mā bhavānaśīt()" iti. "aṭa paṭa gatau" (dhā.pā.295,296), "aśabhojane" (dhā.pā.1523) "na māṅyoge" 6.4.74 ityāṭpratiṣedhārtho māṅyogaḥ. "bhavān()" iti. ayaṃ sandehanirāsārthaḥ; ato'nyatra viśeṣābhāvāt().
"avabhrīt()" iti. "abhra vabhra mabhra cara gatyarthāḥ" (dhā.pā.556-559). "a()āllīt()" iti. "()āla()ālla āśugamane" (dhā.pā.549,550). "na tāvataḥ samīpau" iti. bhakāralakārābhyāṃ vyavadhānāditi॥
Bālamanoramā1:
ato lrāntasya. `sici vṛddhiḥ parasmaipadeṣu' ityanuvṛttam.
aṅgasyetyadhikṛ Sū #170
See More
ato lrāntasya. `sici vṛddhiḥ parasmaipadeṣu' ityanuvṛttam.
aṅgasyetyadhikṛtam. tadviśeṣaṇatvāttadantavidhinaiva siddhe'ntagrahaṇaṃ vyartham.
tatrāha— lreti luptaṣaṣṭhīkamiti. lra antasya iti chedaḥ. l ca raśceti
samāhāradvandvātṣaṣṭha\ufffdekavacanaṃ luptam. lrasyāntasyeti
sāmānādhikaraṇyenānvayaḥ. `ata' iti vyadhikaraṇaṣaṣṭha\ufffdntam-
- antasyetyatrānveti. antaśabdaḥ samīpavartivācī. tathā ca ataḥ samīpavartino
lrasyeti labhyate. lrasyetyaṅgaviśeṣaṇatvāttadantavidhiḥ. tataśca
atsamīpavartirephalakārāntasya aṅgasya sici vṛddhiriti labhyate. `ata' ityāvṛttaṃ
vṛddhau sthānitvenānveti tadāha–ataḥ samīpāvityādinā. ataḥ samīpa iti kim ?.
akhorīt. amīlīt. lrāntasyeti kim ?. mā bhavanātīti. ato vṛddhirutyuktā ataḥ
samīpāvityanuktau tu avabhrīt a\ufffdāllīdityatrātipavyāptiḥ. atra
aṅgasyāntau rephalakārau nātaḥ samīpāviti na vṛddhiḥ. na cātra ato bhakāreṇa lakāreṇa ca
vyavahitatvādeva na vṛddhiḥ, ālīdityādau ekavyavadhāne caritārthatvāditi vācyaṃ, sici
pare yadaṅgaṃ tadakārasya vṛddhirityarthāśrayaṇe'tivyāptavāraṇārthatvāt. ñi phaleti.
viśaraṇaṃ–śithilībhāvaḥ. `ādirñiṭuḍavaḥra' iti ñirit. `ñītaḥ ktaḥ' iti prayojanam.
`āditaśce'ti tīṇniṣedhārthamādittvam. liṇnimittādeśāditvādaprāpte āha—
tṛphaleti. mīla śmīleti. nimeṣaṇaṃ– netrasaṃkocaḥ. saṃkoca iti pāṭhe'pyayamevārthaḥ. ṇīla
varṇa iti. varṇakriyāyāmityarthaḥ. phala niṣpattāviti. ñi phaleti pūrvaṃ paṭhitam.
anubandhabhedātpunaḥ pāṭhaḥ. kholṛ khorṛ iti. dvitīyo rephānta ṛdit. ita ārabhyaṣṭhiveḥ
prāgrephāntāḥ. dhorṛgaticāturya iti. a\ufffdāgativiśeṣa ityarthaḥ. repānto'yam?,
ṛdit. tsara chadmagatāviti. kapaṭagatāvityarthaḥ. kmara hūrchana iti. kuṭilībhavana ityarthaḥ.
ṣṭhivu nirasana iti. idupadhaḥ, udit. ita ārabhya ūṣmāntebhyaḥ prāgvakārāntāḥ. tipi
śapi laghūpadhaguṇe prāpte āha—ṣvinuklamvitīti. lyuṭi tu
śitparakatvā'bhāvāddhīrgha'bhāve laghūpadhaguṇaḥ. `ṣṭhīvana' miti tu
pṛṣodarāditvātsamādheyam. asyeti. ṣṭhinudhātordvitīyo varṇasthakāra ityarthaḥ.
kṛtaṣṭutvasya nirdeśa iti bhāvaḥ. ṣopadeśo'yaṃ, kevaladantyathakāraparakasāditvāt.
ṣopadeśatve'pi na satvam, `subdhātuṣṭhivu' ti niṣedhāt. liṭi tu `śarpūrvāḥ khayaḥra'
iti ṣakāravakārayornivṛttyā ṣṭutvanivṛttau ?rūpamāha– tiṣṭheveti. ṭhakārasya
svābhāvikatve tu ṭiṣṭheveti rūpam. ji jaya iti. jidhāturaniṭkaḥ. sam̐lliṭorjeḥ.
`abhyāsācce'ti sūtrādabhyāsādityanuvartate. `cajoḥ kughiṇyato'rityasmātku iti
ca. `saṃlliṭo'riti nimittasaptamī abhyāse anveti. tadāha— saṃlliṇnimitto
yo'bhyāsa ityādi. `sani liṭi ca abhyāsāt parasya kutva'miti vyākhyāne tu
yaṅlugantātsani jejayiṣatītyatra kutvaṃ syāt. ataḥ `saṃlliṇnimitto yo'bhyāsa'
iti vyākhyeyamiti mādhavaḥ. jigāyeti. ṇali dvitve vṛddhau uttarakhaṇḍe jasya kutvena
gaḥ. jigyaturiti. kittvādguṇā'bhāvaḥ. liṭi `ekāca' iti iṇniṣedhaṃ bādhitvā
krādiniyamādiṭi prāpte,thali `acastāsva'diti tanniṣedhasya
bhāradvājaniyamādvikalpaḥ. tadāha– jigayitha jigetheti. jigyathuḥ. jigya. `ṇaluttamo
ve'ti matvā āha– jigāya jigayeti. krādiniyamādiṭaṃ matvā āha–jigyiva jigyimeti.
jeteti. jeṣyati. jayatu.ajayat. āśīrliṅi `akṛtsārvadhātukayo'riti dīrgha matvā āha–
jīyāditi. ajaiṣīditi. `sici vṛddhi'riti vṛddhiriti bhāvaḥ. ajeṣyate. ṣarvadhātuḥ
ṣopadeśaḥ. ividhātoridittvānnum. tadāha– invatīti. invāṃcakāreti. numi
ijādigurumattvādamiti bhāva-. pivi mivītyādaya iditaḥ.
Bālamanoramā2:
ato lrāntasya 170, 7.2.2 ato lrāntasya. "sici vṛddhiḥ parasmaipadeṣu"
See More
ato lrāntasya 170, 7.2.2 ato lrāntasya. "sici vṛddhiḥ parasmaipadeṣu" ityanuvṛttam. aṅgasyetyadhikṛtam. tadviśeṣaṇatvāttadantavidhinaiva siddhe'ntagrahaṇaṃ vyartham. tatrāha--- lreti luptaṣaṣṭhīkamiti. lra antasya iti chedaḥ. l ca raśceti samāhāradvandvātṣaṣṭha()ekavacanaṃ luptam. lrasyāntasyeti sāmānādhikaraṇyenānvayaḥ. "ata" iti vyadhikaraṇaṣaṣṭha()ntam-- antasyetyatrānveti. antaśabdaḥ samīpavartivācī. tathā ca ataḥ samīpavartino lrasyeti labhyate. lrasyetyaṅgaviśeṣaṇatvāttadantavidhiḥ. tataśca atsamīpavartirephalakārāntasya aṅgasya sici vṛddhiriti labhyate. "ata" ityāvṛttaṃ vṛddhau sthānitvenānveti tadāha--ataḥ samīpāvityādinā. ataḥ samīpa iti kim?. akhorīt. amīlīt. lrāntasyeti kim?. mā bhavanātīti. ato vṛddhirutyuktā ataḥ samīpāvityanuktau tu avabhrīt a()āllīdityatrātipavyāptiḥ. atra aṅgasyāntau rephalakārau nātaḥ samīpāviti na vṛddhiḥ. na cātra ato bhakāreṇa lakāreṇa ca vyavahitatvādeva na vṛddhiḥ, ālīdityādau ekavyavadhāne caritārthatvāditi vācyaṃ, sici pare yadaṅgaṃ tadakārasya vṛddhirityarthāśrayaṇe'tivyāptavāraṇārthatvāt. ñi phaleti. viśaraṇaṃ--śithilībhāvaḥ. "ādirñiṭuḍavaḥra" iti ñirit. "ñītaḥ ktaḥ" iti prayojanam. "āditaśce"ti tīṇniṣedhārthamādittvam. liṇnimittādeśāditvādaprāpte āha---tṛphaleti. mīla śmīleti. nimeṣaṇaṃ-- netrasaṃkocaḥ. saṃkoca iti pāṭhe'pyayamevārthaḥ. ṇīla varṇa iti. varṇakriyāyāmityarthaḥ. phala niṣpattāviti. ñi phaleti pūrvaṃ paṭhitam. anubandhabhedātpunaḥ pāṭhaḥ. kholṛ khorṛ iti. dvitīyo rephānta ṛdit. ita ārabhyaṣṭhiveḥ prāgrephāntāḥ. dhorṛgaticāturya iti. a()āgativiśeṣa ityarthaḥ. repānto'yam(), ṛdit. tsara chadmagatāviti. kapaṭagatāvityarthaḥ. kmara hūrchana iti. kuṭilībhavana ityarthaḥ. ṣṭhivu nirasana iti. idupadhaḥ, udit. ita ārabhya ūṣmāntebhyaḥ prāgvakārāntāḥ. tipi śapi laghūpadhaguṇe prāpte āha---ṣvinuklamvitīti. lyuṭi tu śitparakatvā'bhāvāddhīrgha'bhāve laghūpadhaguṇaḥ. "ṣṭhīvana" miti tu pṛṣodarāditvātsamādheyam. asyeti. ṣṭhinudhātordvitīyo varṇasthakāra ityarthaḥ. kṛtaṣṭutvasya nirdeśa iti bhāvaḥ. ṣopadeśo'yaṃ, kevaladantyathakāraparakasāditvāt. ṣopadeśatve'pi na satvam, "subdhātuṣṭhivu" ti niṣedhāt. liṭi tu "śarpūrvāḥ khayaḥra" iti ṣakāravakārayornivṛttyā ṣṭutvanivṛttau?rūpamāha-- tiṣṭheveti. ṭhakārasya svābhāvikatve tu ṭiṣṭheveti rūpam. ji jaya iti. jidhāturaniṭkaḥ. sam̐lliṭorjeḥ. "abhyāsācce"ti sūtrādabhyāsādityanuvartate. "cajoḥ kughiṇyato"rityasmātku iti ca. "saṃlliṭo"riti nimittasaptamī abhyāse anveti. tadāha--- saṃlliṇnimitto yo'bhyāsa ityādi. "sani liṭi ca abhyāsāt parasya kutva"miti vyākhyāne tu yaṅlugantātsani jejayiṣatītyatra kutvaṃ syāt. ataḥ "saṃlliṇnimitto yo'bhyāsa" iti vyākhyeyamiti mādhavaḥ. jigāyeti. ṇali dvitve vṛddhau uttarakhaṇḍe jasya kutvena gaḥ. jigyaturiti. kittvādguṇā'bhāvaḥ. liṭi "ekāca" iti iṇniṣedhaṃ bādhitvā krādiniyamādiṭi prāpte,thali "acastāsva"diti tanniṣedhasya bhāradvājaniyamādvikalpaḥ. tadāha-- jigayitha jigetheti. jigyathuḥ. jigya. "ṇaluttamo ve"ti matvā āha-- jigāya jigayeti. krādiniyamādiṭaṃ matvā āha--jigyiva jigyimeti. jeteti. jeṣyati. jayatu.ajayat. āśīrliṅi "akṛtsārvadhātukayo"riti dīrgha matvā āha--jīyāditi. ajaiṣīditi. "sici vṛddhi"riti vṛddhiriti bhāvaḥ. ajeṣyate. ṣarvadhātuḥ ṣopadeśaḥ. ividhātoridittvānnum. tadāha-- invatīti. invāṃcakāreti. numi ijādigurumattvādamiti bhāva-. pivi mivītyādaya iditaḥ.
Tattvabodhinī1:
ato lrāntasya. yadyavayavavacanenā'ntaśabdena bahuvrīhiraṅgaṃ
cānyapadārthastat Sū #143
See More
ato lrāntasya. yadyavayavavacanenā'ntaśabdena bahuvrīhiraṅgaṃ
cānyapadārthastatpakṣe viśeṣaṇena tadantavidheḥ viśeṣaṇena tadantavidheḥ
siddhatvādantagrahaṇamanarthakam. a\ufffdāllīdityatrātivyāptiśca. samīpavācinā
antaśabdena ṣaṣṭhīsamāsapakṣe viśeṣaṇena tadantavidheḥ siddhatvādantagrahaṇamanarthakam.
a\ufffdāllīdityatrātivyāptiśca. samīpavācinā antaśabdena ṣaṣṭhīsamāsapakṣe
rapiraṇi\ufffdāllaprabhṛtiṣvativyāptiḥ, aṅgasyā'to lroḥ samīpatvāt?. `lra' ca
tadantaśceti samīpavācinā'ntaśabdena karmadhārayapakṣe tvantaśabdasya
viśeṣaṇatvātpūrvanipātaḥ syādata āha–luptaṣaṣṭhīkamiti. antaśabdaḥ
samīpavācītyabhipretyāha– ataḥ samīpāviti. ato vṛddhi syāditi. iha `ata' ityasya
tantrāvṛtyādikaṃ svīkartavyam. anyathā
prayojanā'bhāvādikparibhāṣānupasthāna'pyalontyaparibhāṣayā'ntyasya syāditi bhāvaḥ.
yadyapi `ato lrasyeṭa tyukte'pi lrāntasyāṅgasya ataḥ sici pare
vṛddhirityartho'pi pratīyeta. tataścā'\ufffdāllīdityatrātiprasaṅgaḥ syāt.
tadvāraṇāya sūtre'ntagrahaṇaṃ kṛtamiti. tadanurodhenā'ntaśabdasya samīpavanācitvamata
ityasya cā''vṛttiḥ svīkṛteti bodhyam. ataḥ samīpāviti ka#im?. akhorīt amīlīt.
lrāntasyāṅgasya kim ?. \ufffdālla āśugamane. a\ufffdāllīt. akārasamīpe yo
lakāraḥ sa nāṅgasyāntaḥ, yastvaṅgasyāntaḥ, rā tu nākārasya samīpaḥ. nanu lretyasya
luptaṣaṣṭhīkatvanābhyupagame'pyantaśabdasyāvayavavācitvaṃsvīkṛtya aṅgasyāntaṃ yat
lraṃ tasyā'to = tatsamīpasyā'to vṛddhiriti vyākhyāne tvata
ityasyāvṛttirnāpekṣiteti cet. atrāhuḥ– `halantyaṭamiti sūtre manoramāyāṃ
`sāmīpyaṃ ṣaṣṭha\ufffdrthaḥ' iti pakṣasya nirākaraṇāttadanurodhanātrā'ta
ityasyā''vṛttirāśriteti. atra kecit– `ato lrāntasye'tyatra lreti
luptasaptamīkam. athavā `ato lrānte' iti vyastameva sūtrayituṃ śakyam. tathā ca
`aṅgasyāntaṃ yat lraṃ tasminpare'vyavahitasyā'to vṛddhiriti vyākhyānasaṃbhavānna
tantrā[vṛttyā] dyāśrayaṇakleśaḥ. na cāṅgasya viśekhyatvenaivānvayo yujyate na tu
viśeṣaṇatvena `padāṅgādhikāre tasya ca tadantasya ce'ti paribhāṣāyāḥ padamaṅgaṃ ca viśeṣyaṃ
bhavatītyabhiprāyavarṇanāditi vācyam, `allopo'naḥ' itisūtre'ṅgāvayavo'sarvanāma
sthānetyevaṃ bhāṣyākārādibhirviśeṣaṇatayā vyākhyānātkvacidviśeṣaṇatve'pyaṅgasya
na kṣatira#ityāhuḥ. neṭītyādi. yadyapi purastādapavādanyāyena `neṭī'tyasyāpavādo na
tu vikalpasyāpi, tathāpi bādhyasāmānyacintāyāṃ svaviṣaye prāptaṃ sarvaṃ bādhyata iti
purastādapavādanyāyo'tra na pravartata iti bhāvaḥ. mīla saṃkoce iti. netrasaṃkoce tu
pracuraprayogaḥ. tila gatau. tila snehane iti curādau. dala viśaraṇe. viśaraṇamavayavānāṃ
vibhāgaḥ. dhorṛ. dhoritakama\ufffdāānāṃ gativiśeṣaḥ. niṣṭhāntātsaṃjñāyāṃ kan. tsaraḥ.
chadmanā kapaṭena gatiḥ– chadmagatiḥ. kmara hūrchane. hūrchanaṃ– kauṭilyam. ṣṭhivu nirasane.
asya lyuṭi–ṣṭhevanam. `ṣṭhīvanā'sṛkśakṛn mūtraretāṃsyapsu na nikṣipe'dityatra
pṛṣodarāditvāpakṣe dīrgha īkāra ityāhuḥ.
Tattvabodhinī2:
ato lrāntasya 143, 7.2.2 ato lrāntasya. yadyavayavavacanenā'ntaśabdena bahuvrīhi
See More
ato lrāntasya 143, 7.2.2 ato lrāntasya. yadyavayavavacanenā'ntaśabdena bahuvrīhiraṅgaṃ cānyapadārthastatpakṣe viśeṣaṇena tadantavidheḥ viśeṣaṇena tadantavidheḥ siddhatvādantagrahaṇamanarthakam. a()āllīdityatrātivyāptiśca. samīpavācinā antaśabdena ṣaṣṭhīsamāsapakṣe viśeṣaṇena tadantavidheḥ siddhatvādantagrahaṇamanarthakam. a()āllīdityatrātivyāptiśca. samīpavācinā antaśabdena ṣaṣṭhīsamāsapakṣe rapiraṇi()āllaprabhṛtiṣvativyāptiḥ, aṅgasyā'to lroḥ samīpatvāt(). "lra" ca tadantaśceti samīpavācinā'ntaśabdena karmadhārayapakṣe tvantaśabdasya viśeṣaṇatvātpūrvanipātaḥ syādata āha--luptaṣaṣṭhīkamiti. antaśabdaḥ samīpavācītyabhipretyāha-- ataḥ samīpāviti. ato vṛddhi syāditi. iha "ata" ityasya tantrāvṛtyādikaṃ svīkartavyam. anyathā prayojanā'bhāvādikparibhāṣānupasthāna'pyalontyaparibhāṣayā'ntyasya syāditi bhāvaḥ. yadyapi "ato lrasyeṭa tyukte'pi lrāntasyāṅgasya ataḥ sici pare vṛddhirityartho'pi pratīyeta. tataścā'()āllīdityatrātiprasaṅgaḥ syāt. tadvāraṇāya sūtre'ntagrahaṇaṃ kṛtamiti. tadanurodhenā'ntaśabdasya samīpavanācitvamata ityasya cā''vṛttiḥ svīkṛteti bodhyam. ataḥ samīpāviti ka#im(). akhorīt amīlīt. lrāntasyāṅgasya kim?. ()ālla āśugamane. a()āllīt. akārasamīpe yo lakāraḥ sa nāṅgasyāntaḥ, yastvaṅgasyāntaḥ, rā tu nākārasya samīpaḥ. nanu lretyasya luptaṣaṣṭhīkatvanābhyupagame'pyantaśabdasyāvayavavācitvaṃsvīkṛtya aṅgasyāntaṃ yat lraṃ tasyā'to = tatsamīpasyā'to vṛddhiriti vyākhyāne tvata ityasyāvṛttirnāpekṣiteti cet. atrāhuḥ-- "halantyaṭamiti sūtre manoramāyāṃ "sāmīpyaṃ ṣaṣṭha()rthaḥ" iti pakṣasya nirākaraṇāttadanurodhanātrā'ta ityasyā''vṛttirāśriteti. atra kecit-- "ato lrāntasye"tyatra lreti luptasaptamīkam. athavā "ato lrānte" iti vyastameva sūtrayituṃ śakyam. tathā ca "aṅgasyāntaṃ yat lraṃ tasminpare'vyavahitasyā'to vṛddhiriti vyākhyānasaṃbhavānna tantrā[vṛttyā] dyāśrayaṇakleśaḥ. na cāṅgasya viśekhyatvenaivānvayo yujyate na tu viśeṣaṇatvena "padāṅgādhikāre tasya ca tadantasya ce"ti paribhāṣāyāḥ padamaṅgaṃ ca viśeṣyaṃ bhavatītyabhiprāyavarṇanāditi vācyam, "allopo'naḥ" itisūtre'ṅgāvayavo'sarvanāma sthānetyevaṃ bhāṣyākārādibhirviśeṣaṇatayā vyākhyānātkvacidviśeṣaṇatve'pyaṅgasya na kṣatira#ityāhuḥ. neṭītyādi. yadyapi purastādapavādanyāyena "neṭī"tyasyāpavādo na tu vikalpasyāpi, tathāpi bādhyasāmānyacintāyāṃ svaviṣaye prāptaṃ sarvaṃ bādhyata iti purastādapavādanyāyo'tra na pravartata iti bhāvaḥ. mīla saṃkoce iti. netrasaṃkoce tu pracuraprayogaḥ. tila gatau. tila snehane iti curādau. dala viśaraṇe. viśaraṇamavayavānāṃ vibhāgaḥ. dhorṛ. dhoritakama()āānāṃ gativiśeṣaḥ. niṣṭhāntātsaṃjñāyāṃ kan. tsaraḥ. chadmanā kapaṭena gatiḥ-- chadmagatiḥ. kmara hūrchane. hūrchanaṃ-- kauṭilyam. ṣṭhivu nirasane. asya lyuṭi--ṣṭhevanam. "ṣṭhīvanā'sṛkśakṛn mūtraretāṃsyapsu na nikṣipe"dityatra pṛṣodarāditvāpakṣe dīrgha īkāra ityāhuḥ.
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam
2.Source: Sanskrit Documents