Kāśikāvṛttī1:
ākārāntasya dhātoḥ bhasya lopo bhavati. kīlālapaḥ paśya. kīlālapā. kīlalape. śub
See More
ākārāntasya dhātoḥ bhasya lopo bhavati. kīlālapaḥ paśya. kīlālapā. kīlalape. śubhaṃyaḥ paśya.
śubhaṃyā. śubhaṃye. ātaḥ iti kim? niyā. niye. dhātoḥ iti kim? khaṭvāḥ paśya. mālāḥ
paśya. ātaḥ iti yogavibhāgaḥ, tena ktvo lyap, halaḥ śnaḥ śānacityevam ādi siddhaṃ
bhavati.
Kāśikāvṛttī2:
āto dhātoḥ 6.4.140 ākārāntasya dhātoḥ bhasya lopo bhavati. kīlālapaḥ paśya. kīl
See More
āto dhātoḥ 6.4.140 ākārāntasya dhātoḥ bhasya lopo bhavati. kīlālapaḥ paśya. kīlālapā. kīlalape. śubhaṃyaḥ paśya. śubhaṃyā. śubhaṃye. ātaḥ iti kim? niyā. niye. dhātoḥ iti kim? khaṭvāḥ paśya. mālāḥ paśya. ātaḥ iti yogavibhāgaḥ, tena ktvo lyap, halaḥ śnaḥ śānacityevam ādi siddhaṃ bhavati.
Nyāsa2:
āto dhātoḥ. , 6.4.140 "kīlālapaḥ" iti. "vijupe chandasi" 3.2
See More
āto dhātoḥ. , 6.4.140 "kīlālapaḥ" iti. "vijupe chandasi" 3.2.73 iti vici prakṛte "āto maninkvanibvanipaśca" 3.2.74 iti vic(). "niyeḥ" iti. kvip? iyaṅa॥
Laghusiddhāntakaumudī1:
ākārānto yo dhātustadantasya bhasyāṅgasya lopaḥ. alo'ntyasya. viśvapaḥ.
viśvapā Sū #167
See More
ākārānto yo dhātustadantasya bhasyāṅgasya lopaḥ. alo'ntyasya. viśvapaḥ.
viśvapā. viśvapābhyāmityādi. evaṃ śaṅkhadhmādayaḥ. dhātoḥ kim? hāhān.. hariḥ. harī..
Laghusiddhāntakaumudī2:
āto dhātoḥ 167, 6.4.140 ākārānto yo dhātustadantasya bhasyāṅgasya lopaḥ. alo'nty
See More
āto dhātoḥ 167, 6.4.140 ākārānto yo dhātustadantasya bhasyāṅgasya lopaḥ. alo'ntyasya. viśvapaḥ. viśvapā. viśvapābhyāmityādi. evaṃ śaṅkhadhmādayaḥ. dhātoḥ kim? hāhān॥ hariḥ. harī॥
Bālamanoramā1:
auṭi-vi\ufffdāpau. śasi vi\ufffdāpā asiti sthite pūrvasavarṇadīrghe prāpte-āto
Sū #238
See More
auṭi-vi\ufffdāpau. śasi vi\ufffdāpā asiti sthite pūrvasavarṇadīrghe prāpte-āto
dhātoḥ. `aṅgasye'ti `bhasye'ti cādhikṛtaṃ. `dhāto'riti-āta iti ṣaṣṭhayantena viśeṣyate.
tena tadantavidhiḥ. `allopo'naḥ' ityato `lopa' ityanuvartate. tadāha–ākārānto ya iti.
alo'ntyasyeti. `antyasyā'kārasya lopa' iti śeṣaḥ. vi\ufffdāpābhyāmiti.
abhatvādāllopo neti bhāvaḥ. ityādīti. vi\ufffdāpābhi. vi\ufffdāpe. vi\ufffdāpaḥ.
vi\ufffdāpoḥ. vi\ufffdāpām. vi\ufffdāpi. vi\ufffdāpoḥ vi\ufffdāpāsu. evaṃ
śaṅkhadhmādaya iti. śaṅkhena śaṅkhaṃ vā dhamatīti śaṅkhadhmāḥ. `dhmā śabdāgnisaṃyogayoḥ'.
pūrvavat vic kvibvā. ādinā somapādisaṅgrahaḥ. somaṃ pibatīti somapāḥ. kīlālaṃ
pibatīti kīlālapāḥ. vāriparyāyeṣu `payaḥ kīlālamamṛta'mityamaraḥ. madhu pibatīti madhupā
ityādi. dhātoḥ kimiti. `ato'nāpaḥ' ityeva sūtryatāṃ, tāvavaiva ramā
ityādyābanteṣu lopavyāvṛtteriti praśnaḥ. hāhāniti. pūrvasavarṇadīrghe
`tasmācchasaḥ' iti natvam. `hāhā' iti gandharvaviśeṣavācakamavyutpanna
prātipadikametat. `hāhāhūhūścaivamādyā gandharvāstridivaukasaḥ' ityamaraḥ. suṭi
vi\ufffdāpāvat. śasi-hāhā-asityatrāpi `āto'nāpa#ḥ' ityāllopaḥ syāt, ato
dhātugrahaṇamityarthaḥ. ṭāsavarṇadīrgha iti. `ṭā' ityavibhaktinirdeśaḥ prakriyādaśāyāṃ
na duṣyati. tṛtīyaikavacane savarṇadīrgha ityarthaḥ. evamagre'pi yojyam. ṅe vṛddhiriti.
hāhā-e iti sthite `vṛddhireci' iti vṛddhirityarthaḥ. ṅasiṅasoriti. hāhā-asityatra
savarṇadīrgha ityarthaḥ. osi vṛddhiriti. hāhā os ityatra `vṛddhirecī'ti
vṛddhirityarthaḥ. ṅau ādguṇa iti. `hāhā i' ityatra ādguṇa iti guṇa ekāra ityarthaḥ.
ktvā, śnā iti pratyayau ākārāntau vi\ufffdāpāvat. nanvadhātutvātkathamiha āllopa
ityata āha–āta iti yogeti. `āto dhātoḥ' ityatra `āta' iti vibhajyate. ākārāntasya
bhasyāṅgasya lopaḥ syādityarthaḥ. tena `ktvaḥ' `śna' iti śasi rūpaṃ sidhyati.
`dhāto'riti yogāntaram. ākārānto yo dhātustadantasya bhasyāṅgasya lopaḥ
syādityarthaḥ. ābantavyāvṛttyarthaṃsa hāhādivyāvṛttyarthaṃ cedam. `āta' iti
yogavibhāgastu ktvaḥ śna ityādau kvacidāllopārthaḥ. nanu mālevācariti mālāḥ.
ācārakvibantātkartari kvip. subutpattiḥ. atra kṛte'pi dhātugrahaṇe
śasādāvāllopo durvāraḥ,`sanādyantāḥ' iti dhātutvādādantatvācca. naca `anāpa iti
vaktavya'miti vārtikādābanteṣu nāllopa iti śaṅkyam, uktarītyā
yogavibhāgamabhyupagamya `anāpa' iti vārtikasya bhāṣye pratyākhyātatvāditi cenmaivam,
etadvārtikabhāṣyapramāṇyādeva ābantebhya ācārakvibabhāvabodhanāditi śabdenduśekhare
prapañcitam. haririti. hariśabdātsuḥ. rutvavisargau. naca visarjanīyasya akārādupari
upasaṅkhyānenāctvāttasmin parato rephādikārasya yaṇādeśaḥ śaṅkyaḥ, yaṇādeśe
kartavye visarjanīyasyā'siddhatvāt. prathamayoriti. hari-au iti sthite'nena
pūrvasavarṇadīrghe sati harī iti rūpamityarthaḥ. jasi hari as iti sthite
pūrvasavarṇadīrghe prāpte–.
Bālamanoramā2:
āto dhātoḥ 238, 6.4.140 auṭi-vi()āpau. śasi vi()āpā asiti sthite pūrvasavarṇadīr
See More
āto dhātoḥ 238, 6.4.140 auṭi-vi()āpau. śasi vi()āpā asiti sthite pūrvasavarṇadīrghe prāpte-āto dhātoḥ. "aṅgasye"ti "bhasye"ti cādhikṛtaṃ. "dhāto"riti-āta iti ṣaṣṭhayantena viśeṣyate. tena tadantavidhiḥ. "allopo'naḥ" ityato "lopa" ityanuvartate. tadāha--ākārānto ya iti. alo'ntyasyeti. "antyasyā'kārasya lopa" iti śeṣaḥ. vi()āpābhyāmiti. abhatvādāllopo neti bhāvaḥ. ityādīti. vi()āpābhi. vi()āpe. vi()āpaḥ. vi()āpoḥ. vi()āpām. vi()āpi. vi()āpoḥ vi()āpāsu. evaṃ śaṅkhadhmādaya iti. śaṅkhena śaṅkhaṃ vā dhamatīti śaṅkhadhmāḥ. "dhmā śabdāgnisaṃyogayoḥ". pūrvavat vic kvibvā. ādinā somapādisaṅgrahaḥ. somaṃ pibatīti somapāḥ. kīlālaṃ pibatīti kīlālapāḥ. vāriparyāyeṣu "payaḥ kīlālamamṛta"mityamaraḥ. madhu pibatīti madhupā ityādi. dhātoḥ kimiti. "ato'nāpaḥ" ityeva sūtryatāṃ, tāvavaiva ramā ityādyābanteṣu lopavyāvṛtteriti praśnaḥ. hāhāniti. pūrvasavarṇadīrghe "tasmācchasaḥ" iti natvam. "hāhā" iti gandharvaviśeṣavācakamavyutpanna prātipadikametat. "hāhāhūhūścaivamādyā gandharvāstridivaukasaḥ" ityamaraḥ. suṭi vi()āpāvat. śasi-hāhā-asityatrāpi "āto'nāpa#ḥ" ityāllopaḥ syāt, ato dhātugrahaṇamityarthaḥ. ṭāsavarṇadīrgha iti. "ṭā" ityavibhaktinirdeśaḥ prakriyādaśāyāṃ na duṣyati. tṛtīyaikavacane savarṇadīrgha ityarthaḥ. evamagre'pi yojyam. ṅe vṛddhiriti. hāhā-e iti sthite "vṛddhireci" iti vṛddhirityarthaḥ. ṅasiṅasoriti. hāhā-asityatra savarṇadīrgha ityarthaḥ. osi vṛddhiriti. hāhā os ityatra "vṛddhirecī"ti vṛddhirityarthaḥ. ṅau ādguṇa iti. "hāhā i" ityatra ādguṇa iti guṇa ekāra ityarthaḥ. ktvā, śnā iti pratyayau ākārāntau vi()āpāvat. nanvadhātutvātkathamiha āllopa ityata āha--āta iti yogeti. "āto dhātoḥ" ityatra "āta" iti vibhajyate. ākārāntasya bhasyāṅgasya lopaḥ syādityarthaḥ. tena "ktvaḥ" "śna" iti śasi rūpaṃ sidhyati. "dhāto"riti yogāntaram. ākārānto yo dhātustadantasya bhasyāṅgasya lopaḥ syādityarthaḥ. ābantavyāvṛttyarthaṃsa hāhādivyāvṛttyarthaṃ cedam. "āta" iti yogavibhāgastu ktvaḥ śna ityādau kvacidāllopārthaḥ. nanu mālevācariti mālāḥ. ācārakvibantātkartari kvip. subutpattiḥ. atra kṛte'pi dhātugrahaṇe śasādāvāllopo durvāraḥ,"sanādyantāḥ" iti dhātutvādādantatvācca. naca "anāpa iti vaktavya"miti vārtikādābanteṣu nāllopa iti śaṅkyam, uktarītyā yogavibhāgamabhyupagamya "anāpa" iti vārtikasya bhāṣye pratyākhyātatvāditi cenmaivam, etadvārtikabhāṣyapramāṇyādeva ābantebhya ācārakvibabhāvabodhanāditi śabdenduśekhare prapañcitam. haririti. hariśabdātsuḥ. rutvavisargau. naca visarjanīyasya akārādupari upasaṅkhyānenāctvāttasmin parato rephādikārasya yaṇādeśaḥ śaṅkyaḥ, yaṇādeśe kartavye visarjanīyasyā'siddhatvāt. prathamayoriti. hari-au iti sthite'nena pūrvasavarṇadīrghe sati harī iti rūpamityarthaḥ. jasi hari as iti sthite pūrvasavarṇadīrghe prāpte--.
Tattvabodhinī1:
hāhāniti. gandharvaviśeṣavācakamavyutpannaṃ prātipadikamidam. `hāhā
hūhūścaivam Sū #202
See More
hāhāniti. gandharvaviśeṣavācakamavyutpannaṃ prātipadikamidam. `hāhā
hūhūścaivamādyā gandharvāḥ' ityamaraḥ. kecittu akāro vāsudevastena saha vartante iti
sāḥ. tān sāniti pratyudāharanti. ktva śna iti. yadyapi `ktvo lyap' śnaḥ
śānajjhau', `kramaśca ktvi' iti nirdeśādetatsūtreṣvāto lopaḥ sidhyati, tathāpi
ktvo lyabbhavati' `śnaḥ śānajbhavatī'ti
vyākhyānavākyeṣvasādhutvaśaṅkāvāraṇāyedamuktam. ityādantāḥ.
Tattvabodhinī2:
āto dhātoḥ 202, 6.4.140 hāhāniti. gandharvaviśeṣavācakamavyutpannaṃ prātipadikam
See More
āto dhātoḥ 202, 6.4.140 hāhāniti. gandharvaviśeṣavācakamavyutpannaṃ prātipadikamidam. "hāhā hūhūścaivamādyā gandharvāḥ" ityamaraḥ. kecittu akāro vāsudevastena saha vartante iti sāḥ. tān sāniti pratyudāharanti. ktva śna iti. yadyapi "ktvo lyap" śnaḥ śānajjhau", "kramaśca ktvi" iti nirdeśādetatsūtreṣvāto lopaḥ sidhyati, tathāpi ktvo lyabbhavati" "śnaḥ śānajbhavatī"ti vyākhyānavākyeṣvasādhutvaśaṅkāvāraṇāyedamuktam. ityādantāḥ.
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam
2.Source: Sanskrit Documents