Kāśikāvṛttī1:
acaḥ iti nirdhāraṇe ṣaṣṭhī. jātau ca idam ekavacanam. acāṃ saṃniviṣṭānām antyāda
See More
acaḥ iti nirdhāraṇe ṣaṣṭhī. jātau ca idam ekavacanam. acāṃ saṃniviṣṭānām antyādacaḥ
paro mit bhavati. sthāneyoga pratyaya paratvasya ayam apavādaḥ. viruṇaddhi. muñcati.
payāṃsi. mitpradeśāḥ rudādibhyaḥ śnam 3-1-78 ityevam ādayaḥ. masjerantyāt
pūrvaṃ numamicchantyanuṣaṅgasaṃyogā'dilopārtham. magnaḥ. magnavān. maṅktā.
maṅktum.
Kāśikāvṛttī2:
midaco 'ntyāt paraḥ 1.1.47 acaḥ iti nirdhāraṇe ṣaṣṭhī. jātau ca idam ekavacanam
See More
midaco 'ntyāt paraḥ 1.1.47 acaḥ iti nirdhāraṇe ṣaṣṭhī. jātau ca idam ekavacanam. acāṃ saṃniviṣṭānām antyādacaḥ paro mit bhavati. sthāneyoga pratyaya paratvasya ayam apavādaḥ. viruṇaddhi. muñcati. payāṃsi. mitpradeśāḥ rudādibhyaḥ śnam 3.1.78 ityevam ādayaḥ. masjerantyāt pūrvaṃ numamicchantyanuṣaṅgasaṃyogā'dilopārtham. magnaḥ. magnavān. maṅktā. maṅktum.
Nyāsa2:
midaco'ntyātparaḥ. , 1.1.46 atra yadi "acaḥ" 4.3.31 ityeṣā pañcamī syā
See More
midaco'ntyātparaḥ. , 1.1.46 atra yadi "acaḥ" 4.3.31 ityeṣā pañcamī syāt, antyādityanayā
pañcamyā samānādhikaraṇatvaṃ syāt. tataḥ "napuṃsakasya jhalacaḥ" 7.1.52 iti numīhaivā-
ntyādacaḥ paraḥ syāt- "kuṇḍāni" iti; asti hratra napuṃsakasyāntyo'caḥ; payāṃsī-
tyatra tu na syāt, "alo'ntyasya " 1.1.51 iti sakārasyaiva tu sthāne syāt.
hratrājantyaḥ, kiṃ tarhi? sakāraḥ. tasmānnirdhāraṇe ṣaṣṭhīyamiti darśayannāha-"acāmityādi. jātau bahuvacam. sūtre'pyaca ityekavacanaṃ jātāveva. yadi tarhi nirdhāraṇaṣaṣṭhīyam, antyasyāviśeṣitatvādaviśeṣeṇa yataḥ kutaścidantyāt paro mit syāt; na hi
dvītīyamajgrahaṇamasti, yenāntyo diśeṣyate, naiṣa doṣaḥ; samānajātīyasyaiva hi loke
nirdhāraṇapratītirbhavati. tathā hi "kṛṣṇā gavāṃ sampannaśrīratamā" ityukte gaureva
pratīyate; nājā, nāpya()āā. tasasmādihāpyacāṃ madhye'ntyādaco'vadherityantyatvena nirdhāryamāṇaḥ samānajātīyo'jeva. pratīyate. tenāca evāntyāt paro bhaviṣyati. sthāneyogitvapratyayaparatvāpavādārthañcedamārabdham. tatra sthāneyogitvāpavādārtham-"śemucādīnām" 7.1.59 num bhavati, muñcati. "napuṃkas jhalacaḥ" (7॥72)payāṃsi.
pratyayaparatvāpavādārtham()- "rudhādibhyaḥ śnam" 3.1.78,ruṇaddhi. nanu ca "purastāda-pavādā anantarān vidhīn bādhante nottarān (vyā.pa.9) iti sthāneyogitvasyaivāpavādo yujyate, na tu pratyayaparatvasya, naitadasti; evaṃ hi śnamo mitkaraṇamanavakāśatvādanarthakaṃ
syāt. śravaṇārthatvānnānarthakamiti cet? naḥ; "tṛṇaha im"7.3.92 iti nirdeśāt. śravaṇārthe hretasmin "tṛṇam ha im" iti nirdeśaḥ syāt. tasmāt pratyayaparatva-
syāpavādo yuktaḥ. yadyevaṃ "tanmadhyapatitastad()grahaṇena gṛhrate" (vyā.pa.21) iti
prakṛtyantaḥ pātinastad()grahaṇena grahaṇādaparatvācca śnamaḥ pratyayasaṃjñā na syāt,
tathā ca "laśakvataddhite" 1.3.8 iti pratyayādeḥ śakārasya vidhīyamānetsaṃjñā na syāt, naiṣa doṣaḥ; pratyayādhikāre vidhīyamānatvāt pratyayasaṃjñā bhaviṣyati- satyapyaparatve, satyapi prakṛtyantaḥ pātitve; yathā-bahujakacorantodāttatvam. "bahupaṭavaḥ, uccakaiḥ"
ityanayorasati paratve satyaṃ pratyayasaṃjñāyāṃ "citaḥ" 6.1.157 ityantodāttatvaṃ
bhavatyeva. "masjeḥ" ityādi. nakārasyopadhāyā "anuṣaṅgaḥ" iti pūrvācāryeḥ saṃjñā
kṛtā. "ṭumasjo śuddhau" (dhā.pā.1416) ityasya "masjinaśorjhali" 7.1.60iti numaṃ
vakṣyati. sa ca yadyaco'ntyāt paraḥ syāt "skoḥ saṃyogādyoḥ" 8.2.29 iti sakāra-
sya "aniditām" 6.4.24 iti nakārasya ca lopo na syāt; yathākramamanāditvādanu-
dhatvācca. tasmādantyājjakārāt pūrvo jakārasakārayormadhye num katrtavyaḥ. yathā cāntyāt pūrvo labhyate,tathā saptame vakṣyate. "magnaḥ" iti. "oditaśca" 8.2.45iti
niṣṭhānatvam, tasyāsiddhatvat "coḥ kuḥ" 8.2.30 iti kutvaṃ jakārasya gakāraḥ.
"maṅktā" iti atra pūrvavad gakāre kṛte tasya "khari ca" 8.4.54 iti cartvaṃ kakāraḥ. "naścāpadāntasya jhali" 8.3.24 ityanusvāraḥ. "anusvārasya yayi parasavarṇaḥ" 8.4.57 ṅakāraḥ. pūrvabhaktaścāyaṃ mid veditavyaḥ; anyathā "vahābhre lihaḥ" 3.2.32 iti lihaḥ
khaśi kṛte "arurdviṣadajantasya" 6.3.66 iti mumi kṛte vahaṃlih ityatra "mo'nusvāraḥ" 8.3.23 iti padāntasya vidhīyamāno'nusvāro na syāt, apadāntatvāt.
Laghusiddhāntakaumudī1:
acāṃ madhye yo'ntyastasmātparastasyaivāntāvayavo mitsyāt. upadhādīrghaḥ.
jñānān Sū #241
See More
acāṃ madhye yo'ntyastasmātparastasyaivāntāvayavo mitsyāt. upadhādīrghaḥ.
jñānāni. punastadvat. śeṣaṃ puṃvat.. evaṃ dhana vana phalādayaḥ..
Laghusiddhāntakaumudī2:
midaco'ntyātparaḥ 241, 1.1.46 acāṃ madhye yo'ntyastasmātparastasyaivāntāvayavo m
See More
midaco'ntyātparaḥ 241, 1.1.46 acāṃ madhye yo'ntyastasmātparastasyaivāntāvayavo mitsyāt. upadhādīrghaḥ. jñānāni. punastadvat. śeṣaṃ puṃvat॥ evaṃ dhana vana phalādayaḥ॥
Bālamanoramā1:
midaco'ntyātparaḥ. makāra it yasya sa mit antyādacaḥ paro bhavatītyarthe
`śemuc Sū #39
See More
midaco'ntyātparaḥ. makāra it yasya sa mit antyādacaḥ paro bhavatītyarthe
`śemucādīnām' ityādāvidaṃ na pravarteta,tatrāntyasyāco'bhāvādata āha–aca iti
ṣaṣṭha\ufffdntamiti. `yataśca nirdhāraṇamityanene'ti śeṣaḥ. `aca' ityekatvamavivakṣitaṃ,
tadāha–acāṃ madhya ityādinā. antāvayava iti. etacca
ādyāntāvityato'ntagrahaṇānuvṛttyā labhyate, ādyantaśabdaikadeśasyāntaśabdasya
tanmātre svaritatvapratijñābalenā'nuvṛttisaṃbhavāt. ādigrahaṇamanuvatrya
parāditvābhyupagame tu vārīṇīti bahuvacane sarvanāmasthāne cāsaṃmbuddhau `iti
nāntāṅgasya vihito dīrgho na sidhyet. abhaktatve tu vahaṃliha ityatra `vahābhre
lihaḥ' iti khaśi, `arurdviṣa'diti mumi tasya `mo'nusvāraḥ' iti māntasya padasya
vihito'nusvāro na syāt. vastutastu yasya samudāyasya midvihitastasyā'cāṃ madhye
yo'ntyastasya samudāyasyā'ntāvayavaya iti vyākhyeyam. ata eva `samudāyabhakto mit'
iti bhāṣyaṃ saṅgacchate. samāsāśrayavidhau mūkāraśca vakṣyati–`aṅgasya
numvidhānāttadbhakto hi nu'miti.
Bālamanoramā2:
midaco'ntyātparaḥ 39, 1.1.46 midaco'ntyātparaḥ. makāra it yasya sa mit antyādaca
See More
midaco'ntyātparaḥ 39, 1.1.46 midaco'ntyātparaḥ. makāra it yasya sa mit antyādacaḥ paro bhavatītyarthe "śemucādīnām" ityādāvidaṃ na pravarteta,tatrāntyasyāco'bhāvādata āha--aca iti ṣaṣṭha()ntamiti. "yataśca nirdhāraṇamityanene"ti śeṣaḥ. "aca" ityekatvamavivakṣitaṃ, tadāha--acāṃ madhya ityādinā. antāvayava iti. etacca ādyāntāvityato'ntagrahaṇānuvṛttyā labhyate, ādyantaśabdaikadeśasyāntaśabdasya tanmātre svaritatvapratijñābalenā'nuvṛttisaṃbhavāt. ādigrahaṇamanuvatrya parāditvābhyupagame tu vārīṇīti bahuvacane sarvanāmasthāne cāsaṃmbuddhau "iti nāntāṅgasya vihito dīrgho na sidhyet. abhaktatve tu vahaṃliha ityatra "vahābhre lihaḥ" iti khaśi, "arurdviṣa"diti mumi tasya "mo'nusvāraḥ" iti māntasya padasya vihito'nusvāro na syāt. vastutastu yasya samudāyasya midvihitastasyā'cāṃ madhye yo'ntyastasya samudāyasyā'ntāvayavaya iti vyākhyeyam. ata eva "samudāyabhakto mit" iti bhāṣyaṃ saṅgacchate. samāsāśrayavidhau mūkāraśca vakṣyati--"aṅgasya numvidhānāttadbhakto hi nu"miti.
Tattvabodhinī1:
midaco'ntyātparaḥ. sthāneyogatvasya `pratyayaḥ'-paraśce'ti paratvasya Sū #33
See More
midaco'ntyātparaḥ. sthāneyogatvasya `pratyayaḥ'-paraśce'ti paratvasya cāyamapavādaḥ.
yaśāṃsi vanāni. `napuṃsakasya `jhalacaḥ' iti num. ruṇaddhi. `rudhādibhyaḥ śnam'. nanu
pūrvayogavadayamapi purastādapavādanyāyena sthāneyogamātrasyāpavādo'stviti cennaḥ,
bādhyasāmānyacintāmāśritya svaviṣaye prāptaṃ sarvaṃ bādhyate itīhābhyupagamāt,
anyathā śnamo mitkaraṇaṃ vyarthaṃ syāt. naca śravaṇārtha eva makāraḥ syāditi vācyam,
`tṛṇaha i'miti nirdeśāt. acāṃ madhya iti. sūtre jātyabhiprāyeṇa `acaḥ'
ityekavacanamiti bhāvaḥ. acāṃ madhya iti kim ?, muñcati lumpati. `antyādacaḥ paro
mitsyā'diti prāco vyākhyāyāṃ naitatsidhyet. `śe
mucādīnā'mityatrāntyasyāco'saṃbhavena mitparibhāṣāyā apanusthitiprasaṅgāt. anye
tvaco'ntyātparo mitsyāditi vyatyāsena yojayitvā prāco vyākhyānamapi
kathaṃcitsamarthayante. pūrvasūtrādanta ityanuvatrtate, ekadeśe
svaritatvapratijñānāt. ato vyācaṣṭe-antāvayava iti. tena `vārīṇī'tyādāvaṅgasya
nāntatvena dīrghaḥ siddhaḥ. parāditve sa na sidhyet. abhaktatve tu `vahaṃliha' ityatra
`vahābhre lihaḥ' iti khaśi `arurdviṣa'diti mumi mo'nusvāro na syāt,
apadāntatvāditi bhāvaḥ. yattu kaiściduktamabhaktatve `vāriṇī'ti dīrgho na syāditi,
tat `tadādigrahaṇaṃ syādinumartha'mityaṅgasaṃjñāsūtrasthavārtikenaiva
dūṣitaprāyam.
Tattvabodhinī2:
midaco'ntyātparaḥ 33, 1.1.46 midaco'ntyātparaḥ. sthāneyogatvasya "pratyayaḥ
See More
midaco'ntyātparaḥ 33, 1.1.46 midaco'ntyātparaḥ. sthāneyogatvasya "pratyayaḥ"-paraśce"ti paratvasya cāyamapavādaḥ. yaśāṃsi vanāni. "napuṃsakasya "jhalacaḥ" iti num. ruṇaddhi. "rudhādibhyaḥ śnam". nanu pūrvayogavadayamapi purastādapavādanyāyena sthāneyogamātrasyāpavādo'stviti cennaḥ, bādhyasāmānyacintāmāśritya svaviṣaye prāptaṃ sarvaṃ bādhyate itīhābhyupagamāt, anyathā śnamo mitkaraṇaṃ vyarthaṃ syāt. naca śravaṇārtha eva makāraḥ syāditi vācyam, "tṛṇaha i"miti nirdeśāt. acāṃ madhya iti. sūtre jātyabhiprāyeṇa "acaḥ" ityekavacanamiti bhāvaḥ. acāṃ madhya iti kim?, muñcati lumpati. "antyādacaḥ paro mitsyā"diti prāco vyākhyāyāṃ naitatsidhyet. "śe mucādīnā"mityatrāntyasyāco'saṃbhavena mitparibhāṣāyā apanusthitiprasaṅgāt. anye tvaco'ntyātparo mitsyāditi vyatyāsena yojayitvā prāco vyākhyānamapi kathaṃcitsamarthayante. pūrvasūtrādanta ityanuvatrtate, ekadeśe svaritatvapratijñānāt. ato vyācaṣṭe-antāvayava iti. tena "vārīṇī"tyādāvaṅgasya nāntatvena dīrghaḥ siddhaḥ. parāditve sa na sidhyet. abhaktatve tu "vahaṃliha" ityatra "vahābhre lihaḥ" iti khaśi "arurdviṣa"diti mumi mo'nusvāro na syāt, apadāntatvāditi bhāvaḥ. yattu kaiściduktamabhaktatve "vāriṇī"ti dīrgho na syāditi, tat "tadādigrahaṇaṃ syādinumartha"mityaṅgasaṃjñāsūtrasthavārtikenaiva dūṣitaprāyam.
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam
2.Source: Sanskrit Documents